Euroopa stuudio

Miski pole enam nii kui varem. Ukrainat ja kogu maailma raputab hävitav sõda. Kriis on käivitanud majandusprobleeme ja paljastanud pinna all küdevaid poliitilisi pingeid. Vestlusringis on Klaus Naumann Saksamaalt, Rafael Bardaji Hispaaniast, Uriel Rosenthal Hollandist ja Timo Soini Soomest. Saatejuht Jonathan Hessen.

Kas Euroopa magab? Kas Venemaa tuumaoht on reaalne? Kas Euroopa ühtsus ja toetus Ukrainale peab lõpuni vastu? Millal sõda lõpeb ja mis edasi saab?

Venemaa rünnak tuli maailmale üllatusena, Moskva survest ja Krimmi vallutamisest hoolimata. Lääne reaktsioon üllatas siiski Venemaa juhtkonda. Afganistani krisiist raputatud NATO koondas oma ridu ja asus toetama Ukraina suveräänsust ja rahvuslikku terviklikkust. Jonathan Hesseni külalisteks on Richard Kemp, Rafael Bardaji, Timo Soini ja Hollandi endine välisminister, professor Uriel Rosenthal.

2022 tõi turvatundetuse, ebastabiilsuse ja energiakriisi, EL-i korruptsiooniskandaali, vapustava inflatsiooni ja järje illegaalsele immigratsioonile. Kas süngel pilvel võib olla hõbedane vooderdus? Vestlusringis on armastatud ja vihatud Hollandi poliitik Geert Wilders. Jonathan Hesseni juhtimisel osalevad ka Richard Kemp, Rafael Bardaji ning Poola professor ja eksvälisminister Jacek Czaputowicz.

Euroopal on väljakutseid nii Venemaa kui Hiina suunalt. Intensiivne vestlus viib põletavate küsimusteni. Millist juhtiist meie aeg vajab ja kas sõda on ainus lahendus?. Olukorra strateegilises analüüsis osalevad Jonathan Hesseni juhtimisel Klaus Naumann, Richard Kemp, Rafael Bardaji ja seekord ka Hollandi endine välisminister prof Uri Rosenthal ja Tšehhi endine president Vaclav Klaus.

Ukraina sõja, energiakriisi ja inflatsiooni tekitatud ebakindlus vaevab kogu Euroopat. Euroopa riikide juhtidele on väljakutseks suur teadmatus teulviku suhtes. Suudios on Peter Östman, Klaus Naumann, Richard Kemp ja Jacek Czaputowicz. Saatejuht Jonathan Hessen.

Euroopa elab muutuvas tegelikkuses. Olime kaua harjunud elama mõttega, et järgmisel aastal on asjad paremini. Äkitselt see pole enam nii. Vestlusringis on Klaus Naumann, Rafael Bardaji, Bruno Tertrais ja Timo Soini. Saatejuht Jonathan Hessen.

Panelistid on Klaus Naumann, Richard Kemp, Rafael Bardaji ja John O'Sullivan, kes on töötanud Margaret Thatcheri kõnekirjutajana ja Ungari peaministri Viktor Orbáni nõunikuna.

Keset Prantsusmaa valimisi, Venemaa ofensiivi Ukrainasse, globaalset võimuvõitlust ja kasvavat defitsiiti, võib Euroopa ja eriti Euroopa Liidu tulevik ajaloo kurssi muuta.

Euroopa vs Uus maailmakord. Euroopas kestab endiselt sõda, ning kui Venemaa ja Ukraina teatavad aeg-ajalt kõnelustest võimalikuks vaenutegevuse peatamiseks, on sündmused kontinendi idarindel vaid üks käik globaalsel malelaual, kus käib strateegiline konkuretns nii suurriikide kui regionaalsete tegijate vahel.

Euroopa on vastamisi lahendamata väljakutsetega, kui Euroopa juhtkond on veel ebaselge. Sarnaselt peata kanadega, kes igas suunas ringi tormavad, võivad Euroopa riigid leida end hädas, kui juhid kindlat kohta ei võta, juhtimaks kontinenti haljamale aasale.

Möödunud 2021. a läheb ajalukku üleminekuaastana, kus nurjunud vaoshoidmise poliitka arenes strateegiliseks konkurentsiks. See heidab kinda nn reeglitepõhisele korrale, mis on aastate jooksul arenenud globaalse stabiilsuse tagamiseks.

Euroopa on teelahkmel. Kontinent tegeleb
sisemiste lõhede ja vastuoludega. Käimas on strateegiline võistlus. Euroopa juhtimine konsensuse alusel võib osutuda üha keerulisemaks. Rahvusriikides näib hetkel olevat juhtimiskriis. See julgustab mitmerahvuselisi
institutsioone ja välisfaktoreid, kes püüavad vaakumit täita.

Prantsusmaa endine peaminister Robert Schuman kuulutas: Euroopa vajab hinge, ideaali ja poliitilist tahet selle ideaali teenimiseks. Kuid aastaid pärast neid sõnu on Euroopa endiselt lõhestunud ja vastamisi väljakutsetega nende poolt, kes püüavad juurutada neoliberaalseid ideaale ainsa teena edasiminekuks erinevalt neist, kes tahavad säilitada kontinendi ajaloolisi kristlik-konservatiivseid väärtusi. Koos Euroopa-siseste vaidlustega kuhjuvad ka globaalsed väljakutsed, alates suurriikide konkurentsist, mis sunnib itta vaatama, kui muutuvate liitlussuheteni.