Milton oli kord gängster ja tegutses kutritegelikus maailmas. Kord, olles teel enesetappu tegema, peatas Jumal ta üleloomulikult ja see muutis kõik. Ta on näinud oma elus enneolematuid imesid ja tunnustähti – sh Jumala kullatolmu ja au – paludes sellest osa saamist kõigile teistelegi. ( Osa: 937 )
Iga suhe vajab teadlikku hooldust, et vältida lahkukasvamist. Laisk ei künna sügisel:
lõikusajal ta ootab asjata (Õp. 20:4). Peame võtma ette samme oma suhte heaks. Kuidas oma paarisuhet hooldada? Mis on 2-2-2 reegel? Missuguseid praktilisi samme on vaja selleks astuda? ( Osa: 2 )
Uurime Samaaria naise tausta teistsugusest nurgast. Jeesus kohtub Samaaria naisega, ületades juutide ja samaarlaste vahelised piirid ning tollased ühiskondlikud tavad.Ta räägib elavast veest, mis sümboliseerib Jumala eluandvat armu ja igavest elu. Missugused suured evangeelsed sõnumid sellest loost välja tulevad? Kuidas saad hakkama suure valuga ja mitte sellesse kinni jääda? Jeesus tuleb meie Samaaria kohtadesse ja toob elavat vett. Uurime teemat Karin Rajaga. Saatejuhid on Helina-Diana Helmdorf ja Külvi Maisov. ( Osa: 32 )
Valu on vältimatu elu osa, millele mitte alati ei leidu kiireid või kergeid lahendusi. Kuid, omades julgust näidata, mis haiget teeb, saab ka tervenemine alata. Rääkimata sellest, et Jeesus on alati meiega – ka me valude-segaduste keskel – ja kannab meid alati läbi. ( Osa: 5 )
Jeesus ilmus paljudele inimestele pärast oma ülestõusmist. Kõige põnevamad neist on üles täheldatud evangeeliumites ja selles osas võtamegi need vaatluse alla. Saate lõpuks läheme aga Õlimäele, kus Jeesus tõusis oma jüngrite nähes taevasse. ( Osa: 30 )
Milton oli kord gängster ja tegutses kutritegelikus maailmas. Kord, olles teel enesetappu tegema, peatas Jumal ta üleloomulikult ja see muutis kõik. Ta on näinud oma elus enneolematuid imesid ja tunnustähti – sh Jumala kullatolmu ja au – paludes sellest osa saamist kõigile teistelegi. ( Osa: 937 )
Iga suhe vajab teadlikku hooldust, et vältida lahkukasvamist. Laisk ei künna sügisel:
lõikusajal ta ootab asjata (Õp. 20:4). Peame võtma ette samme oma suhte heaks. Kuidas oma paarisuhet hooldada? Mis on 2-2-2 reegel? Missuguseid praktilisi samme on vaja selleks astuda? ( Osa: 2 )
Uurime Samaaria naise tausta teistsugusest nurgast. Jeesus kohtub Samaaria naisega, ületades juutide ja samaarlaste vahelised piirid ning tollased ühiskondlikud tavad.Ta räägib elavast veest, mis sümboliseerib Jumala eluandvat armu ja igavest elu. Missugused suured evangeelsed sõnumid sellest loost välja tulevad? Kuidas saad hakkama suure valuga ja mitte sellesse kinni jääda? Jeesus tuleb meie Samaaria kohtadesse ja toob elavat vett. Uurime teemat Karin Rajaga. Saatejuhid on Helina-Diana Helmdorf ja Külvi Maisov. ( Osa: 32 )
Valu on vältimatu elu osa, millele mitte alati ei leidu kiireid või kergeid lahendusi. Kuid, omades julgust näidata, mis haiget teeb, saab ka tervenemine alata. Rääkimata sellest, et Jeesus on alati meiega – ka me valude-segaduste keskel – ja kannab meid alati läbi. ( Osa: 5 )
Jeesus ilmus paljudele inimestele pärast oma ülestõusmist. Kõige põnevamad neist on üles täheldatud evangeeliumites ja selles osas võtamegi need vaatluse alla. Saate lõpuks läheme aga Õlimäele, kus Jeesus tõusis oma jüngrite nähes taevasse. ( Osa: 30 )
USA naismisjonär karmides Aafrika tingimustes – julgelt ja võidukalt; oopiumisõltlastest Jeesuse järgijaiks - Sin Suoi Ho küla erakordne muutumine Vietnamis; USA Kongressi liikmete tugi ja abi. ( Osa: 679 )
Pastor Lydia Thomas on koguduse End Times pastor Chicagos ja ühtlasi ka Assemblies of God Ühinenud Nelipühi Nõukogu president. Saates tuleb juttu tema teekonnast koos Jumalaga ja tema ülesannetest jumalariigis, mis inimlikult pole olnud mitte alati lihtne tänu ta rassile ja soole. Kuid Lydia ütleb, et kui Jumal meid kutsub, on tegu Tema kutsega ja meie asi on olla sõnakuulelikud ning järgneda Talle, sõltumata sellest, mida keegi sellest arvab või ei arva. Lydia igatsus on, et kristlased ja kogudused elaksid-teeniksid üksmeeles, täites Jumala kutset ja plaani, sest see on parim, mida ka neil lõpuaegadel teha saame. ( Osa: 100 )
Markku Veilo jagab peamistest tunnustest, mille järgi tunda ära, kas mõni prohvetlik sõna on Jumalalt, jagades ühtlasi sõnumeid eelolevate aegade kohta, mille Jumal on talle andnud. ( Osa: 6 )
Milton oli kord gängster ja tegutses kutritegelikus maailmas. Kord, olles teel enesetappu tegema, peatas Jumal ta üleloomulikult ja see muutis kõik. Ta on näinud oma elus enneolematuid imesid ja tunnustähti – sh Jumala kullatolmu ja au – paludes sellest osa saamist kõigile teistelegi. ( Osa: 937 )
Boas ei hoolinud hinnast, mis talle Jumalale kuuletumine maksma läks, vaid ta tahtis olla õnnistuseks nii Rutile kui paljudele teistelgi. Jumal hindas seda ja õnnistas teda tagasi, õnnistades Boase kuulekuse läbi tegelikult kogu maailma. Seda oma Poja Jeesuse näol. ( Osa: 112 )
Kaasaja kristlased ja kogudused räägivad pigem ikka Jumala õnnistustest kui needustest, kuigi viimastel on täiesti kindel ja muutumatu koht Jumala Sõnas ja Jumala plaanides. Nii ei saa me kuidagi ignoreerida needusi ehk hädasid, millel Jumal laseb osaks saada kõigil, kes Tema hülgavad. ( Osa: 116 )
Aasta 2013 detsembris tabas Lähis-Ida harukordselt võimas talvetorm. Jeruusalemmas sadas kolm päeva järjest lund ja lumega harjumatu linn läks täiesti lukku. ( Osa: 204 )
Õnnistus või selle soovimine pole lihtsalt sõnakõlks, vaid selles peitub vägi, mis saadab korda midagi head ja muudab olukordi. Jumala õnnistus on miski, mis rikastab, kannab läbi ja laseb meil olla õnnistuseks teistelegi. ( Osa: 600 )
Jumala igatsus on, et me ei elaks vaid iseendale, vaid näeks ka teisi ja nende vajadusi enda ümber. Ja mitte vaid ei näeks, aga ka võtaks midagi ette nende inimeste aitamiseks ja nende murede lahendamiseks. Seda tehes lahenevad me endigi olukorrad ja me saame ka ise rikkalikult õnnistatud. ( Osa: 75 )
Tihti seostame Püha Vaimu mingi erilise kogemuse, vägeva tervenemise või ärkamisega. Selle kõige juures on aga Püha Vaimu üks oluliseimatest rollidest tuua oma rahva seas esile jumalakartust ja innustada meid Teda otsima. ( Osa: 9 )
Väljakutsetest sekulaarses keskkonnas - Erik Hermaküla
Kuidas jääda usus püsima keset sekulaarset keskkonda? Tänases saates tutvume Erik Hermakülaga, kes tundis kutset saada näitlejaks. VHK-st otse EMTA-sse, näitlejate keskkonda minek on olnud väljakutseterohke. Ometi on Erik kõige selle keskel säilitanud elava suhte Jumalaga ning on tänulik kõigi õnnistuste ja õppetundide eest. ( Osa: 99 )
Lapse aju ja tundeelu areng on väga palju seotud sellega, kas või kui palju vanemad temaga aega veedavad ja talle tähelepanu pööravad. See loob lapsele ühele turva- ja rahutunde ja aitab oluliselt kaasa nii tema arengule, õpingutele kui üldse suhtlemisele ja hakkamasaamisele elus. ( Osa: 5 )
Boas ei hoolinud hinnast, mis talle Jumalale kuuletumine maksma läks, vaid ta tahtis olla õnnistuseks nii Rutile kui paljudele teistelgi. Jumal hindas seda ja õnnistas teda tagasi, õnnistades Boase kuulekuse läbi tegelikult kogu maailma. Seda oma Poja Jeesuse näol. ( Osa: 112 )
Kaasaja kristlased ja kogudused räägivad pigem ikka Jumala õnnistustest kui needustest, kuigi viimastel on täiesti kindel ja muutumatu koht Jumala Sõnas ja Jumala plaanides. Nii ei saa me kuidagi ignoreerida needusi ehk hädasid, millel Jumal laseb osaks saada kõigil, kes Tema hülgavad. ( Osa: 116 )
Aasta 2013 detsembris tabas Lähis-Ida harukordselt võimas talvetorm. Jeruusalemmas sadas kolm päeva järjest lund ja lumega harjumatu linn läks täiesti lukku. ( Osa: 204 )
Õnnistus või selle soovimine pole lihtsalt sõnakõlks, vaid selles peitub vägi, mis saadab korda midagi head ja muudab olukordi. Jumala õnnistus on miski, mis rikastab, kannab läbi ja laseb meil olla õnnistuseks teistelegi. ( Osa: 600 )
Jumala igatsus on, et me ei elaks vaid iseendale, vaid näeks ka teisi ja nende vajadusi enda ümber. Ja mitte vaid ei näeks, aga ka võtaks midagi ette nende inimeste aitamiseks ja nende murede lahendamiseks. Seda tehes lahenevad me endigi olukorrad ja me saame ka ise rikkalikult õnnistatud. ( Osa: 75 )
Tihti seostame Püha Vaimu mingi erilise kogemuse, vägeva tervenemise või ärkamisega. Selle kõige juures on aga Püha Vaimu üks oluliseimatest rollidest tuua oma rahva seas esile jumalakartust ja innustada meid Teda otsima. ( Osa: 9 )
Väljakutsetest sekulaarses keskkonnas - Erik Hermaküla
Kuidas jääda usus püsima keset sekulaarset keskkonda? Tänases saates tutvume Erik Hermakülaga, kes tundis kutset saada näitlejaks. VHK-st otse EMTA-sse, näitlejate keskkonda minek on olnud väljakutseterohke. Ometi on Erik kõige selle keskel säilitanud elava suhte Jumalaga ning on tänulik kõigi õnnistuste ja õppetundide eest. ( Osa: 99 )
Jumala igatsus on, et me ei elaks vaid iseendale, vaid näeks ka teisi ja nende vajadusi enda ümber. Ja mitte vaid ei näeks, aga ka võtaks midagi ette nende inimeste aitamiseks ja nende murede lahendamiseks. Seda tehes lahenevad me endigi olukorrad ja me saame ka ise rikkalikult õnnistatud. ( Osa: 75 )
Tihti seostame Püha Vaimu mingi erilise kogemuse, vägeva tervenemise või ärkamisega. Selle kõige juures on aga Püha Vaimu üks oluliseimatest rollidest tuua oma rahva seas esile jumalakartust ja innustada meid Teda otsima. ( Osa: 9 )
Väljakutsetest sekulaarses keskkonnas - Erik Hermaküla
Kuidas jääda usus püsima keset sekulaarset keskkonda? Tänases saates tutvume Erik Hermakülaga, kes tundis kutset saada näitlejaks. VHK-st otse EMTA-sse, näitlejate keskkonda minek on olnud väljakutseterohke. Ometi on Erik kõige selle keskel säilitanud elava suhte Jumalaga ning on tänulik kõigi õnnistuste ja õppetundide eest. ( Osa: 99 )
Boas ei hoolinud hinnast, mis talle Jumalale kuuletumine maksma läks, vaid ta tahtis olla õnnistuseks nii Rutile kui paljudele teistelgi. Jumal hindas seda ja õnnistas teda tagasi, õnnistades Boase kuulekuse läbi tegelikult kogu maailma. Seda oma Poja Jeesuse näol. ( Osa: 112 )
Kaasaja kristlased ja kogudused räägivad pigem ikka Jumala õnnistustest kui needustest, kuigi viimastel on täiesti kindel ja muutumatu koht Jumala Sõnas ja Jumala plaanides. Nii ei saa me kuidagi ignoreerida needusi ehk hädasid, millel Jumal laseb osaks saada kõigil, kes Tema hülgavad. ( Osa: 116 )
Aasta 2013 detsembris tabas Lähis-Ida harukordselt võimas talvetorm. Jeruusalemmas sadas kolm päeva järjest lund ja lumega harjumatu linn läks täiesti lukku. ( Osa: 204 )
Õnnistus või selle soovimine pole lihtsalt sõnakõlks, vaid selles peitub vägi, mis saadab korda midagi head ja muudab olukordi. Jumala õnnistus on miski, mis rikastab, kannab läbi ja laseb meil olla õnnistuseks teistelegi. ( Osa: 600 )
Jumala igatsus on, et me ei elaks vaid iseendale, vaid näeks ka teisi ja nende vajadusi enda ümber. Ja mitte vaid ei näeks, aga ka võtaks midagi ette nende inimeste aitamiseks ja nende murede lahendamiseks. Seda tehes lahenevad me endigi olukorrad ja me saame ka ise rikkalikult õnnistatud. ( Osa: 75 )
Tihti seostame Püha Vaimu mingi erilise kogemuse, vägeva tervenemise või ärkamisega. Selle kõige juures on aga Püha Vaimu üks oluliseimatest rollidest tuua oma rahva seas esile jumalakartust ja innustada meid Teda otsima. ( Osa: 9 )
Väljakutsetest sekulaarses keskkonnas - Erik Hermaküla
Kuidas jääda usus püsima keset sekulaarset keskkonda? Tänases saates tutvume Erik Hermakülaga, kes tundis kutset saada näitlejaks. VHK-st otse EMTA-sse, näitlejate keskkonda minek on olnud väljakutseterohke. Ometi on Erik kõige selle keskel säilitanud elava suhte Jumalaga ning on tänulik kõigi õnnistuste ja õppetundide eest. ( Osa: 99 )
Boas ei hoolinud hinnast, mis talle Jumalale kuuletumine maksma läks, vaid ta tahtis olla õnnistuseks nii Rutile kui paljudele teistelgi. Jumal hindas seda ja õnnistas teda tagasi, õnnistades Boase kuulekuse läbi tegelikult kogu maailma. Seda oma Poja Jeesuse näol. ( Osa: 112 )
Kaasaja kristlased ja kogudused räägivad pigem ikka Jumala õnnistustest kui needustest, kuigi viimastel on täiesti kindel ja muutumatu koht Jumala Sõnas ja Jumala plaanides. Nii ei saa me kuidagi ignoreerida needusi ehk hädasid, millel Jumal laseb osaks saada kõigil, kes Tema hülgavad. ( Osa: 116 )
Aasta 2013 detsembris tabas Lähis-Ida harukordselt võimas talvetorm. Jeruusalemmas sadas kolm päeva järjest lund ja lumega harjumatu linn läks täiesti lukku. ( Osa: 204 )
Õnnistus või selle soovimine pole lihtsalt sõnakõlks, vaid selles peitub vägi, mis saadab korda midagi head ja muudab olukordi. Jumala õnnistus on miski, mis rikastab, kannab läbi ja laseb meil olla õnnistuseks teistelegi. ( Osa: 600 )
Lapse aju ja tundeelu areng on väga palju seotud sellega, kas või kui palju vanemad temaga aega veedavad ja talle tähelepanu pööravad. See loob lapsele ühele turva- ja rahutunde ja aitab oluliselt kaasa nii tema arengule, õpingutele kui üldse suhtlemisele ja hakkamasaamisele elus. ( Osa: 5 )
Milline on perekonnapärandi mõju? Kuidas hoida ja edasi kanda põlvkondlikke õnnistusi? Kuidas lahti murda põlvkondlikest needustest? Saatekülalisteks on pastorid Erki Tamm ja Ethel Suurküla. Saatejuht on Elari Tamm. Ülistust juhib Terezah Kunnberg. ( Osa: 12 )
Kuidas levis evangeelium Euroopas ja millised raskusi kogesid evangeeliumi kuulutajad? Paulus ja Siilas kuulutavad evangeeliumi antiikses Tessaloonikas, mis oli juba Piibli päevil liiklusummikutega suurlinn. ( Osa: 4 )
Uurime Samaaria naise tausta teistsugusest nurgast. Jeesus kohtub Samaaria naisega, ületades juutide ja samaarlaste vahelised piirid ning tollased ühiskondlikud tavad.Ta räägib elavast veest, mis sümboliseerib Jumala eluandvat armu ja igavest elu. Missugused suured evangeelsed sõnumid sellest loost välja tulevad? Kuidas saad hakkama suure valuga ja mitte sellesse kinni jääda? Jeesus tuleb meie Samaaria kohtadesse ja toob elavat vett. Uurime teemat Karin Rajaga. Saatejuhid on Helina-Diana Helmdorf ja Külvi Maisov. ( Osa: 32 )
Valu on vältimatu elu osa, millele mitte alati ei leidu kiireid või kergeid lahendusi. Kuid, omades julgust näidata, mis haiget teeb, saab ka tervenemine alata. Rääkimata sellest, et Jeesus on alati meiega – ka me valude-segaduste keskel – ja kannab meid alati läbi. ( Osa: 5 )
Hirm on üks piinav ja kohutav asi, mille vastumürgiks on ainult usk. Usu Jumalasse, Tema tingimusteta armastusse meie suhtes ja Tema väesse, sest vaid nii suudame ületada oma hirmud ja saada kätte Jumala parima oma elude jaoks. ( Osa: 610 )
Lapse aju ja tundeelu areng on väga palju seotud sellega, kas või kui palju vanemad temaga aega veedavad ja talle tähelepanu pööravad. See loob lapsele ühele turva- ja rahutunde ja aitab oluliselt kaasa nii tema arengule, õpingutele kui üldse suhtlemisele ja hakkamasaamisele elus. ( Osa: 5 )
