Chaszdonil on olnud mitmeid erilisi kohtumisi Jumalaga, mis on toonud kaasa Tema püha ligiolu ja tule avaldumise Chazi teenistustel. Chazi tähelepanekute põhjal on olemas kolme sorti Jumala tuld, mis kõik täidavad erinevat eesmärki. ( Osa: 817 )
Jeesus külastab Martat ja Maarjat. Marta askeldab teenimisega, Maarja aga kuulab Jeesuse õpetust. Marta tunneb pahameelt, et Maarja teda ei aita, kuid Jeesus vastab õpetlikul moel. Räägime ka Marta ja Maarja vennast Laatsarusest, kelle Jeesus äratas surnuist. See lugu näitab sama perekonna usku ja Jeesuse lähedast suhet Marta, Maarja ja Laatsurusega. Mida sellest tänapäeval kaasa võtta?
Arutame teemat Pärnu Agape koguduse jutlustaja Meeli Tankleriga, kes on omandanud praktilise teoloogia kraadi Asbury Seminaris, teeninud varasemalt EMK Teoloogilise Seminari rektorina, Metodisti ja Ühinenud Kirikute Naiste Maailmaföderatsiooni Kontinentaal-Euroopa piirkonna presidenina. Saatejuhid on Külvi Maisov ja Helina-Diana Helmdorf. ( Osa: 31 )
Me kõik vajame elus kedagi ja midagi, millele toetuda. Midagi, mis meid üles tõstaks, toetaks-kannaks ja edasi viiks. Vaimulikus mõttes on selles parimaks lahenduseks Jeesus. Maises mõttes aga toetav-armastav kogukond. Just selline, mida Jaakobus juhtis. ( Osa: 3 )
Selgitame verd tarretama panevaid detaile sellest, mida päriselt ristilöömine tähendas. Anname endast parima, et vaatajad võiks tunnetada Jeesuse kannatuste ja piinade kohutavust. Astume sisse Püha Hauakirikusse, kus tähistatakse kohta, kus see kõik toimus ja näitame teile ka hauda, mis on tühi, kus usutakse et Jeesus oli maetud. ( Osa: 28 )
* Meeleavaldused Iraanis ja sealsete koguduste ühtaegu ohtlik, samas õitsev töö * Venezuela diktaatori kinnipidamine ja sealsete koguduste olukord * Lõuna-Korea pastori vangistamise saaga * Viie misjonäri märtrisurma elumuutev vili. ( Osa: 693 )
Külla tuleb Dr. Arleen Westerhof Hollandist, kes on Amsterdami God’s Embassy koguduse vanempastor, Hollandi Prohvetliku Nõukogu ning Majandusfoorumi asutaja. Ta on loonud ka koole, mis pakuvad põhjalikku ettevalmistust prohvetlikuks teenistuseks. Kuidas sai keemiadoktorist pastor? Ta on prohveti anniga jumalanaine, kes usub siiralt, et Jumal kõneleb oma rahvaga veel tänapäevalgi ja kõik on võimelised kuulma Ta häält, kui vaid avavad end sellele. Samas kasutab Jumal ka prohveteid, et kõnetada, kinnitada ja julgustada inimesi, et nad leiaks oma täie identiteedi ja kutsumise Jumalas, mis on ülioluline elamaks tähendusrikast elu. ( Osa: 97 )
Prohvetlikus kõnelemises või veelgi enam prohveti annis teenides tuleb olla väga valvel, et me edastatavad sõnumid on tõesti Jumala mõtteist ja südamest ja mitte me endi tunnetuste-arusaamiste vili. Sest muidu juhime inimesi eksiteele ja seda ei tohi juhtuda. ( Osa: 63 )
On see tõesti võimalik, et iidsed Mesopotaamia ja Kreeka jumalad, kellest ka Piibel räägib, võivad avaldada reaalset mõju tänapäeva elule, ühiskonnale ja selle otsustele-tegemistele? Jonathan Cahn, raamatu „The Return of gods“ autor, toob jahmatavaid ja reaalseid näiteid selle kohta, et on, jagades samas lootust, et Jumalaga koos suudame siiski võita nende väe ja meelevalla ( Osa: 815 )
Me kõik vajaks oma ellu mõnda mentorit või juhendajat, kes ka oma elukogemuste kaudu suunaks meid Jumala tahtesse. Ruti jaoks oli selleks ta ämm Noomi, kelle nõuandeid, aga ka Jumala Sõna järgides, liikus ta Jumala tahte täitumise suunas oma elus. ( Osa: 110 )
Ei ole Jeesusest usaldusväärsemat. Inimestele ei saa me tihti toetuda, kuid Issand on lubanud olla meie lähedal alati, kui Teda vajame. Kris Robbie jagab sõna ja laulu, mis julgustab meid rajama oma elu just sellele alusele.
( Osa: 6 )
Jeesus on kutsunud kõiki kristlasi „minema kõike maailma ja tegema jüngreid“. Selleks aga, et teha jüngreid, peab esmalt olema ise jünger. Mida see aga tähendab olla Jeesuse jünger? Sellest seekord juttu tulebki. ( Osa: 73 )
Rõõmust on Piiblis palju juttu ning see tähendab, et rõõm on Jumalast. Rõõm on osa teava atosfäärist, mis on antud meile täna, et Jumal saaks meile näidata, mis on ees ootamas.
Rõõm pole seotud väliste olukordadega. ( Osa: 8 )
Sõltuvused, ärevus ja mässumeelsus iseloomustasid Taago varasemat elu punkarina. Ta ei tahtnud Jumalast midagi kuulda, kuid tänaseks on temast saanud hoopis julge ja rõõmus evangelist. Ometi ei olnud teekond tõelise vabaduse ja alistumiseni sugugi nii lihtne. Kuuleme Taago tunnistust, kuidas ta vabanes läbipõlemisest, depressioonist ning leidis suurema missiooni kristlasena. ( Osa: 89 )
Saatejuhid räägivad sellest, et end ohvrina tundev inimene tunneb häbi, aga see on saatana tööriist. Jumal põlgab häbi ja Ta võtab selle sinult ära ja annab asemele armastuse. Saates räägitakse mitmest kuritarvitamise juhtumist ja sellest, kuidas Jumal on inimesi tervendanud. ( Osa: 3 )
Tony jagab oma külaskäigust taevasse ja kõigest sellest, mida ta seal nägi ja koges ning mida Jumal talle selle kõige kaudu õpetas, et Ta annaks seda omakorda edasi kõigile teistele. ( Osa: 157 )
Me kõik vajaks oma ellu mõnda mentorit või juhendajat, kes ka oma elukogemuste kaudu suunaks meid Jumala tahtesse. Ruti jaoks oli selleks ta ämm Noomi, kelle nõuandeid, aga ka Jumala Sõna järgides, liikus ta Jumala tahte täitumise suunas oma elus. ( Osa: 110 )
Ei ole Jeesusest usaldusväärsemat. Inimestele ei saa me tihti toetuda, kuid Issand on lubanud olla meie lähedal alati, kui Teda vajame. Kris Robbie jagab sõna ja laulu, mis julgustab meid rajama oma elu just sellele alusele.
( Osa: 6 )
Jeesus on kutsunud kõiki kristlasi „minema kõike maailma ja tegema jüngreid“. Selleks aga, et teha jüngreid, peab esmalt olema ise jünger. Mida see aga tähendab olla Jeesuse jünger? Sellest seekord juttu tulebki. ( Osa: 73 )
Rõõmust on Piiblis palju juttu ning see tähendab, et rõõm on Jumalast. Rõõm on osa teava atosfäärist, mis on antud meile täna, et Jumal saaks meile näidata, mis on ees ootamas.
Rõõm pole seotud väliste olukordadega. ( Osa: 8 )
Sõltuvused, ärevus ja mässumeelsus iseloomustasid Taago varasemat elu punkarina. Ta ei tahtnud Jumalast midagi kuulda, kuid tänaseks on temast saanud hoopis julge ja rõõmus evangelist. Ometi ei olnud teekond tõelise vabaduse ja alistumiseni sugugi nii lihtne. Kuuleme Taago tunnistust, kuidas ta vabanes läbipõlemisest, depressioonist ning leidis suurema missiooni kristlasena. ( Osa: 89 )
Saatejuhid räägivad sellest, et end ohvrina tundev inimene tunneb häbi, aga see on saatana tööriist. Jumal põlgab häbi ja Ta võtab selle sinult ära ja annab asemele armastuse. Saates räägitakse mitmest kuritarvitamise juhtumist ja sellest, kuidas Jumal on inimesi tervendanud. ( Osa: 3 )
Jeesus on kutsunud kõiki kristlasi „minema kõike maailma ja tegema jüngreid“. Selleks aga, et teha jüngreid, peab esmalt olema ise jünger. Mida see aga tähendab olla Jeesuse jünger? Sellest seekord juttu tulebki. ( Osa: 73 )
Rõõmust on Piiblis palju juttu ning see tähendab, et rõõm on Jumalast. Rõõm on osa teava atosfäärist, mis on antud meile täna, et Jumal saaks meile näidata, mis on ees ootamas.
Rõõm pole seotud väliste olukordadega. ( Osa: 8 )
Sõltuvused, ärevus ja mässumeelsus iseloomustasid Taago varasemat elu punkarina. Ta ei tahtnud Jumalast midagi kuulda, kuid tänaseks on temast saanud hoopis julge ja rõõmus evangelist. Ometi ei olnud teekond tõelise vabaduse ja alistumiseni sugugi nii lihtne. Kuuleme Taago tunnistust, kuidas ta vabanes läbipõlemisest, depressioonist ning leidis suurema missiooni kristlasena. ( Osa: 89 )
Saatejuhid räägivad sellest, et end ohvrina tundev inimene tunneb häbi, aga see on saatana tööriist. Jumal põlgab häbi ja Ta võtab selle sinult ära ja annab asemele armastuse. Saates räägitakse mitmest kuritarvitamise juhtumist ja sellest, kuidas Jumal on inimesi tervendanud. ( Osa: 3 )
Me kõik vajaks oma ellu mõnda mentorit või juhendajat, kes ka oma elukogemuste kaudu suunaks meid Jumala tahtesse. Ruti jaoks oli selleks ta ämm Noomi, kelle nõuandeid, aga ka Jumala Sõna järgides, liikus ta Jumala tahte täitumise suunas oma elus. ( Osa: 110 )
Ei ole Jeesusest usaldusväärsemat. Inimestele ei saa me tihti toetuda, kuid Issand on lubanud olla meie lähedal alati, kui Teda vajame. Kris Robbie jagab sõna ja laulu, mis julgustab meid rajama oma elu just sellele alusele.
( Osa: 6 )
Jeesus on kutsunud kõiki kristlasi „minema kõike maailma ja tegema jüngreid“. Selleks aga, et teha jüngreid, peab esmalt olema ise jünger. Mida see aga tähendab olla Jeesuse jünger? Sellest seekord juttu tulebki. ( Osa: 73 )
Rõõmust on Piiblis palju juttu ning see tähendab, et rõõm on Jumalast. Rõõm on osa teava atosfäärist, mis on antud meile täna, et Jumal saaks meile näidata, mis on ees ootamas.
Rõõm pole seotud väliste olukordadega. ( Osa: 8 )
Sõltuvused, ärevus ja mässumeelsus iseloomustasid Taago varasemat elu punkarina. Ta ei tahtnud Jumalast midagi kuulda, kuid tänaseks on temast saanud hoopis julge ja rõõmus evangelist. Ometi ei olnud teekond tõelise vabaduse ja alistumiseni sugugi nii lihtne. Kuuleme Taago tunnistust, kuidas ta vabanes läbipõlemisest, depressioonist ning leidis suurema missiooni kristlasena. ( Osa: 89 )
Saatejuhid räägivad sellest, et end ohvrina tundev inimene tunneb häbi, aga see on saatana tööriist. Jumal põlgab häbi ja Ta võtab selle sinult ära ja annab asemele armastuse. Saates räägitakse mitmest kuritarvitamise juhtumist ja sellest, kuidas Jumal on inimesi tervendanud. ( Osa: 3 )
Me kõik vajaks oma ellu mõnda mentorit või juhendajat, kes ka oma elukogemuste kaudu suunaks meid Jumala tahtesse. Ruti jaoks oli selleks ta ämm Noomi, kelle nõuandeid, aga ka Jumala Sõna järgides, liikus ta Jumala tahte täitumise suunas oma elus. ( Osa: 110 )
Ei ole Jeesusest usaldusväärsemat. Inimestele ei saa me tihti toetuda, kuid Issand on lubanud olla meie lähedal alati, kui Teda vajame. Kris Robbie jagab sõna ja laulu, mis julgustab meid rajama oma elu just sellele alusele.
( Osa: 6 )
Sageli tuleb kõik lapsepõlves kogetu meiega kaasa me enda lapsevanemaks olemisse. Kõik kogetud valud, pettumused ja väärtusetuse tunne tõstavad mingi hetk pead me (lähi)suhetes ja küsimus on, kas ja mida sellega peale hakata? Pereterapeut Elli Meklini abiga saame selgust. ( Osa: 3 )
Mida ütleb Jumal puhkuse kohta? Kaasaja ühiskond on ületöötanud, ärevil, hajevil, unine ja rahutu, kuna ei ole õppinud, kuidas süstemaatiliselt teha pausi, peatuda ja mõtiskleda. Pastor Rich Wilkerson jr tsiteeris Wayne Mulleri: "Kui me ei võta puhkamisharjumust me ülikiiresse elutemposse, saab haigusest me sabat ning kopsupõletik, vähk, infarkt või õnnetused kujundavad me hingamispäeva."
( Osa: 42 )
Kas oled lubanud Jumalal murda läbi oma müüridest ja tulla sinu südamesse,
mis iganes teel sa praegu oled? Saulus oli agar algkristlaste tagakiusaja, arvates, et aitab sellega. Jumalat. Ühtäkki ilmus talle Jeesus, kes andis ta elule uue suuna. ( Osa: 2 )
Jeesus külastab Martat ja Maarjat. Marta askeldab teenimisega, Maarja aga kuulab Jeesuse õpetust. Marta tunneb pahameelt, et Maarja teda ei aita, kuid Jeesus vastab õpetlikul moel. Räägime ka Marta ja Maarja vennast Laatsarusest, kelle Jeesus äratas surnuist. See lugu näitab sama perekonna usku ja Jeesuse lähedast suhet Marta, Maarja ja Laatsurusega. Mida sellest tänapäeval kaasa võtta?
Arutame teemat Pärnu Agape koguduse jutlustaja Meeli Tankleriga, kes on omandanud praktilise teoloogia kraadi Asbury Seminaris, teeninud varasemalt EMK Teoloogilise Seminari rektorina, Metodisti ja Ühinenud Kirikute Naiste Maailmaföderatsiooni Kontinentaal-Euroopa piirkonna presidenina. Saatejuhid on Külvi Maisov ja Helina-Diana Helmdorf. ( Osa: 31 )
Me kõik vajame elus kedagi ja midagi, millele toetuda. Midagi, mis meid üles tõstaks, toetaks-kannaks ja edasi viiks. Vaimulikus mõttes on selles parimaks lahenduseks Jeesus. Maises mõttes aga toetav-armastav kogukond. Just selline, mida Jaakobus juhtis. ( Osa: 3 )
On see tõesti võimalik, et iidsed Mesopotaamia ja Kreeka jumalad, kellest ka Piibel räägib, võivad avaldada reaalset mõju tänapäeva elule, ühiskonnale ja selle otsustele-tegemistele? Jonathan Cahn, raamatu „The Return of gods“ autor, toob jahmatavaid ja reaalseid näiteid selle kohta, et on, jagades samas lootust, et Jumalaga koos suudame siiski võita nende väe ja meelevalla ( Osa: 815 )
Sageli tuleb kõik lapsepõlves kogetu meiega kaasa me enda lapsevanemaks olemisse. Kõik kogetud valud, pettumused ja väärtusetuse tunne tõstavad mingi hetk pead me (lähi)suhetes ja küsimus on, kas ja mida sellega peale hakata? Pereterapeut Elli Meklini abiga saame selgust. ( Osa: 3 )
Chaszdonil on olnud mitmeid erilisi kohtumisi Jumalaga, mis on toonud kaasa Tema püha ligiolu ja tule avaldumise Chazi teenistustel. Chazi tähelepanekute põhjal on olemas kolme sorti Jumala tuld, mis kõik täidavad erinevat eesmärki. ( Osa: 817 )
Jeesus külastab Martat ja Maarjat. Marta askeldab teenimisega, Maarja aga kuulab Jeesuse õpetust. Marta tunneb pahameelt, et Maarja teda ei aita, kuid Jeesus vastab õpetlikul moel. Räägime ka Marta ja Maarja vennast Laatsarusest, kelle Jeesus äratas surnuist. See lugu näitab sama perekonna usku ja Jeesuse lähedast suhet Marta, Maarja ja Laatsurusega. Mida sellest tänapäeval kaasa võtta?
Arutame teemat Pärnu Agape koguduse jutlustaja Meeli Tankleriga, kes on omandanud praktilise teoloogia kraadi Asbury Seminaris, teeninud varasemalt EMK Teoloogilise Seminari rektorina, Metodisti ja Ühinenud Kirikute Naiste Maailmaföderatsiooni Kontinentaal-Euroopa piirkonna presidenina. Saatejuhid on Külvi Maisov ja Helina-Diana Helmdorf. ( Osa: 31 )
Me kõik vajame elus kedagi ja midagi, millele toetuda. Midagi, mis meid üles tõstaks, toetaks-kannaks ja edasi viiks. Vaimulikus mõttes on selles parimaks lahenduseks Jeesus. Maises mõttes aga toetav-armastav kogukond. Just selline, mida Jaakobus juhtis. ( Osa: 3 )
Selgitame verd tarretama panevaid detaile sellest, mida päriselt ristilöömine tähendas. Anname endast parima, et vaatajad võiks tunnetada Jeesuse kannatuste ja piinade kohutavust. Astume sisse Püha Hauakirikusse, kus tähistatakse kohta, kus see kõik toimus ja näitame teile ka hauda, mis on tühi, kus usutakse et Jeesus oli maetud. ( Osa: 28 )
* Meeleavaldused Iraanis ja sealsete koguduste ühtaegu ohtlik, samas õitsev töö * Venezuela diktaatori kinnipidamine ja sealsete koguduste olukord * Lõuna-Korea pastori vangistamise saaga * Viie misjonäri märtrisurma elumuutev vili. ( Osa: 693 )
Külla tuleb Dr. Arleen Westerhof Hollandist, kes on Amsterdami God’s Embassy koguduse vanempastor, Hollandi Prohvetliku Nõukogu ning Majandusfoorumi asutaja. Ta on loonud ka koole, mis pakuvad põhjalikku ettevalmistust prohvetlikuks teenistuseks. Kuidas sai keemiadoktorist pastor? Ta on prohveti anniga jumalanaine, kes usub siiralt, et Jumal kõneleb oma rahvaga veel tänapäevalgi ja kõik on võimelised kuulma Ta häält, kui vaid avavad end sellele. Samas kasutab Jumal ka prohveteid, et kõnetada, kinnitada ja julgustada inimesi, et nad leiaks oma täie identiteedi ja kutsumise Jumalas, mis on ülioluline elamaks tähendusrikast elu. ( Osa: 97 )
Prohvetlikus kõnelemises või veelgi enam prohveti annis teenides tuleb olla väga valvel, et me edastatavad sõnumid on tõesti Jumala mõtteist ja südamest ja mitte me endi tunnetuste-arusaamiste vili. Sest muidu juhime inimesi eksiteele ja seda ei tohi juhtuda. ( Osa: 63 )
On see tõesti võimalik, et iidsed Mesopotaamia ja Kreeka jumalad, kellest ka Piibel räägib, võivad avaldada reaalset mõju tänapäeva elule, ühiskonnale ja selle otsustele-tegemistele? Jonathan Cahn, raamatu „The Return of gods“ autor, toob jahmatavaid ja reaalseid näiteid selle kohta, et on, jagades samas lootust, et Jumalaga koos suudame siiski võita nende väe ja meelevalla ( Osa: 815 )
Me kõik vajaks oma ellu mõnda mentorit või juhendajat, kes ka oma elukogemuste kaudu suunaks meid Jumala tahtesse. Ruti jaoks oli selleks ta ämm Noomi, kelle nõuandeid, aga ka Jumala Sõna järgides, liikus ta Jumala tahte täitumise suunas oma elus. ( Osa: 110 )
Ei ole Jeesusest usaldusväärsemat. Inimestele ei saa me tihti toetuda, kuid Issand on lubanud olla meie lähedal alati, kui Teda vajame. Kris Robbie jagab sõna ja laulu, mis julgustab meid rajama oma elu just sellele alusele.
( Osa: 6 )
Jeesus on kutsunud kõiki kristlasi „minema kõike maailma ja tegema jüngreid“. Selleks aga, et teha jüngreid, peab esmalt olema ise jünger. Mida see aga tähendab olla Jeesuse jünger? Sellest seekord juttu tulebki. ( Osa: 73 )
Rõõmust on Piiblis palju juttu ning see tähendab, et rõõm on Jumalast. Rõõm on osa teava atosfäärist, mis on antud meile täna, et Jumal saaks meile näidata, mis on ees ootamas.
Rõõm pole seotud väliste olukordadega. ( Osa: 8 )
Sõltuvused, ärevus ja mässumeelsus iseloomustasid Taago varasemat elu punkarina. Ta ei tahtnud Jumalast midagi kuulda, kuid tänaseks on temast saanud hoopis julge ja rõõmus evangelist. Ometi ei olnud teekond tõelise vabaduse ja alistumiseni sugugi nii lihtne. Kuuleme Taago tunnistust, kuidas ta vabanes läbipõlemisest, depressioonist ning leidis suurema missiooni kristlasena. ( Osa: 89 )
Saatejuhid räägivad sellest, et end ohvrina tundev inimene tunneb häbi, aga see on saatana tööriist. Jumal põlgab häbi ja Ta võtab selle sinult ära ja annab asemele armastuse. Saates räägitakse mitmest kuritarvitamise juhtumist ja sellest, kuidas Jumal on inimesi tervendanud. ( Osa: 3 )
Tony jagab oma külaskäigust taevasse ja kõigest sellest, mida ta seal nägi ja koges ning mida Jumal talle selle kõige kaudu õpetas, et Ta annaks seda omakorda edasi kõigile teistele. ( Osa: 157 )
Me kõik vajaks oma ellu mõnda mentorit või juhendajat, kes ka oma elukogemuste kaudu suunaks meid Jumala tahtesse. Ruti jaoks oli selleks ta ämm Noomi, kelle nõuandeid, aga ka Jumala Sõna järgides, liikus ta Jumala tahte täitumise suunas oma elus. ( Osa: 110 )
Ei ole Jeesusest usaldusväärsemat. Inimestele ei saa me tihti toetuda, kuid Issand on lubanud olla meie lähedal alati, kui Teda vajame. Kris Robbie jagab sõna ja laulu, mis julgustab meid rajama oma elu just sellele alusele.
( Osa: 6 )
Jeesus on kutsunud kõiki kristlasi „minema kõike maailma ja tegema jüngreid“. Selleks aga, et teha jüngreid, peab esmalt olema ise jünger. Mida see aga tähendab olla Jeesuse jünger? Sellest seekord juttu tulebki. ( Osa: 73 )
Rõõmust on Piiblis palju juttu ning see tähendab, et rõõm on Jumalast. Rõõm on osa teava atosfäärist, mis on antud meile täna, et Jumal saaks meile näidata, mis on ees ootamas.
Rõõm pole seotud väliste olukordadega. ( Osa: 8 )
Sõltuvused, ärevus ja mässumeelsus iseloomustasid Taago varasemat elu punkarina. Ta ei tahtnud Jumalast midagi kuulda, kuid tänaseks on temast saanud hoopis julge ja rõõmus evangelist. Ometi ei olnud teekond tõelise vabaduse ja alistumiseni sugugi nii lihtne. Kuuleme Taago tunnistust, kuidas ta vabanes läbipõlemisest, depressioonist ning leidis suurema missiooni kristlasena. ( Osa: 89 )
Saatejuhid räägivad sellest, et end ohvrina tundev inimene tunneb häbi, aga see on saatana tööriist. Jumal põlgab häbi ja Ta võtab selle sinult ära ja annab asemele armastuse. Saates räägitakse mitmest kuritarvitamise juhtumist ja sellest, kuidas Jumal on inimesi tervendanud. ( Osa: 3 )
Jeesus on kutsunud kõiki kristlasi „minema kõike maailma ja tegema jüngreid“. Selleks aga, et teha jüngreid, peab esmalt olema ise jünger. Mida see aga tähendab olla Jeesuse jünger? Sellest seekord juttu tulebki. ( Osa: 73 )
Rõõmust on Piiblis palju juttu ning see tähendab, et rõõm on Jumalast. Rõõm on osa teava atosfäärist, mis on antud meile täna, et Jumal saaks meile näidata, mis on ees ootamas.
Rõõm pole seotud väliste olukordadega. ( Osa: 8 )
Sõltuvused, ärevus ja mässumeelsus iseloomustasid Taago varasemat elu punkarina. Ta ei tahtnud Jumalast midagi kuulda, kuid tänaseks on temast saanud hoopis julge ja rõõmus evangelist. Ometi ei olnud teekond tõelise vabaduse ja alistumiseni sugugi nii lihtne. Kuuleme Taago tunnistust, kuidas ta vabanes läbipõlemisest, depressioonist ning leidis suurema missiooni kristlasena. ( Osa: 89 )
Saatejuhid räägivad sellest, et end ohvrina tundev inimene tunneb häbi, aga see on saatana tööriist. Jumal põlgab häbi ja Ta võtab selle sinult ära ja annab asemele armastuse. Saates räägitakse mitmest kuritarvitamise juhtumist ja sellest, kuidas Jumal on inimesi tervendanud. ( Osa: 3 )
Me kõik vajaks oma ellu mõnda mentorit või juhendajat, kes ka oma elukogemuste kaudu suunaks meid Jumala tahtesse. Ruti jaoks oli selleks ta ämm Noomi, kelle nõuandeid, aga ka Jumala Sõna järgides, liikus ta Jumala tahte täitumise suunas oma elus. ( Osa: 110 )
Ei ole Jeesusest usaldusväärsemat. Inimestele ei saa me tihti toetuda, kuid Issand on lubanud olla meie lähedal alati, kui Teda vajame. Kris Robbie jagab sõna ja laulu, mis julgustab meid rajama oma elu just sellele alusele.
( Osa: 6 )
Jeesus on kutsunud kõiki kristlasi „minema kõike maailma ja tegema jüngreid“. Selleks aga, et teha jüngreid, peab esmalt olema ise jünger. Mida see aga tähendab olla Jeesuse jünger? Sellest seekord juttu tulebki. ( Osa: 73 )
Rõõmust on Piiblis palju juttu ning see tähendab, et rõõm on Jumalast. Rõõm on osa teava atosfäärist, mis on antud meile täna, et Jumal saaks meile näidata, mis on ees ootamas.
Rõõm pole seotud väliste olukordadega. ( Osa: 8 )
Sõltuvused, ärevus ja mässumeelsus iseloomustasid Taago varasemat elu punkarina. Ta ei tahtnud Jumalast midagi kuulda, kuid tänaseks on temast saanud hoopis julge ja rõõmus evangelist. Ometi ei olnud teekond tõelise vabaduse ja alistumiseni sugugi nii lihtne. Kuuleme Taago tunnistust, kuidas ta vabanes läbipõlemisest, depressioonist ning leidis suurema missiooni kristlasena. ( Osa: 89 )
Saatejuhid räägivad sellest, et end ohvrina tundev inimene tunneb häbi, aga see on saatana tööriist. Jumal põlgab häbi ja Ta võtab selle sinult ära ja annab asemele armastuse. Saates räägitakse mitmest kuritarvitamise juhtumist ja sellest, kuidas Jumal on inimesi tervendanud. ( Osa: 3 )
Me kõik vajaks oma ellu mõnda mentorit või juhendajat, kes ka oma elukogemuste kaudu suunaks meid Jumala tahtesse. Ruti jaoks oli selleks ta ämm Noomi, kelle nõuandeid, aga ka Jumala Sõna järgides, liikus ta Jumala tahte täitumise suunas oma elus. ( Osa: 110 )
Ei ole Jeesusest usaldusväärsemat. Inimestele ei saa me tihti toetuda, kuid Issand on lubanud olla meie lähedal alati, kui Teda vajame. Kris Robbie jagab sõna ja laulu, mis julgustab meid rajama oma elu just sellele alusele.
( Osa: 6 )
Sageli tuleb kõik lapsepõlves kogetu meiega kaasa me enda lapsevanemaks olemisse. Kõik kogetud valud, pettumused ja väärtusetuse tunne tõstavad mingi hetk pead me (lähi)suhetes ja küsimus on, kas ja mida sellega peale hakata? Pereterapeut Elli Meklini abiga saame selgust. ( Osa: 3 )
Mida ütleb Jumal puhkuse kohta? Kaasaja ühiskond on ületöötanud, ärevil, hajevil, unine ja rahutu, kuna ei ole õppinud, kuidas süstemaatiliselt teha pausi, peatuda ja mõtiskleda. Pastor Rich Wilkerson jr tsiteeris Wayne Mulleri: "Kui me ei võta puhkamisharjumust me ülikiiresse elutemposse, saab haigusest me sabat ning kopsupõletik, vähk, infarkt või õnnetused kujundavad me hingamispäeva."
( Osa: 42 )
Kas oled lubanud Jumalal murda läbi oma müüridest ja tulla sinu südamesse,
mis iganes teel sa praegu oled? Saulus oli agar algkristlaste tagakiusaja, arvates, et aitab sellega. Jumalat. Ühtäkki ilmus talle Jeesus, kes andis ta elule uue suuna. ( Osa: 2 )
Jeesus külastab Martat ja Maarjat. Marta askeldab teenimisega, Maarja aga kuulab Jeesuse õpetust. Marta tunneb pahameelt, et Maarja teda ei aita, kuid Jeesus vastab õpetlikul moel. Räägime ka Marta ja Maarja vennast Laatsarusest, kelle Jeesus äratas surnuist. See lugu näitab sama perekonna usku ja Jeesuse lähedast suhet Marta, Maarja ja Laatsurusega. Mida sellest tänapäeval kaasa võtta?
Arutame teemat Pärnu Agape koguduse jutlustaja Meeli Tankleriga, kes on omandanud praktilise teoloogia kraadi Asbury Seminaris, teeninud varasemalt EMK Teoloogilise Seminari rektorina, Metodisti ja Ühinenud Kirikute Naiste Maailmaföderatsiooni Kontinentaal-Euroopa piirkonna presidenina. Saatejuhid on Külvi Maisov ja Helina-Diana Helmdorf. ( Osa: 31 )
Me kõik vajame elus kedagi ja midagi, millele toetuda. Midagi, mis meid üles tõstaks, toetaks-kannaks ja edasi viiks. Vaimulikus mõttes on selles parimaks lahenduseks Jeesus. Maises mõttes aga toetav-armastav kogukond. Just selline, mida Jaakobus juhtis. ( Osa: 3 )
On see tõesti võimalik, et iidsed Mesopotaamia ja Kreeka jumalad, kellest ka Piibel räägib, võivad avaldada reaalset mõju tänapäeva elule, ühiskonnale ja selle otsustele-tegemistele? Jonathan Cahn, raamatu „The Return of gods“ autor, toob jahmatavaid ja reaalseid näiteid selle kohta, et on, jagades samas lootust, et Jumalaga koos suudame siiski võita nende väe ja meelevalla ( Osa: 815 )
Sageli tuleb kõik lapsepõlves kogetu meiega kaasa me enda lapsevanemaks olemisse. Kõik kogetud valud, pettumused ja väärtusetuse tunne tõstavad mingi hetk pead me (lähi)suhetes ja küsimus on, kas ja mida sellega peale hakata? Pereterapeut Elli Meklini abiga saame selgust. ( Osa: 3 )
