Siri ja Thore on enamuse oma elust olnud misjonärid, olles teeninud nii Ghanas, Ugandas kui mõnes teiseski riigis. Nad pole ainuüksi aidanud hädasolijaid, vaid loonud neile ka võimalusi õppida, areneda ja luua ise midagi, mille abil end ülal pidada. Misjonäri elu pole lihtne ja sel on olnud oma hind, kuid samas ei kujutaks nad ka elu ette ilma selleta. ( Osa: 102 )
Piiblis on juttu nii käskudest-keeldudest kui ka Jumala armust. Mida me eelkõige järgima peaksime ja milline on nende mõju me elule, käitumisele ja suhetele nii Jumala kui kaasinimestega? ( Osa: 1 )
Olles uurinud põhjalikult tervenemise teemat, on Chad avastanud asju, millest paljud kristlased mööda vaatavad. See on paljuski seotud ka me identiteediga ehk sellega, kes me oleme Kristuses ja kes Kristus on meis. Kuid tervenemine kätkeb endas teisigi aspekte, millest Chad jagab. ( Osa: 939 )
Maarja Magdaleena on Uues Testamendis üks olulisemaid Jeesuse naisjüngreid, kes oli pärit Magdala linnast. Maarja Magdaleena koges Jeesuse kaudu sügavat vabanemist ja tervenemist ning sai seejärel Tema ustavaks järgijaks ja toetajaks. Ta jäi Jeesuse kõrvale ka Tema ristisurma ajal ning oli esimene, kes läks hauale ja kohtus ülestõusnud Jeesusega. Just talle usaldati ülestõusmissõnumi edasiandmine, mistõttu peetakse Maarja Magdaleenat ülestõusmise esimeseks tunnistajaks. Seekord on saatekülaliseks Metodisti seminari õppejõud Anne Saluraid. Saatejuhid on Helina-Diana Helmdorf ja Külvi Maisov. ( Osa: 33 )
Oma maapealses elus, kohtus Jeesus paljude inimestega. Osad neist oli põgusad kohtumised. Kuid selles osas keskendume neile kohtumistele, mis olid tähendusrikkad ja mis kõnetavad täna meid, kes me samuti kohtume Jeesusega, kas põgusalt või kvaliteetselt. ( Osa: 14 )
Olles uurinud põhjalikult tervenemise teemat, on Chad avastanud asju, millest paljud kristlased mööda vaatavad. See on paljuski seotud ka me identiteediga ehk sellega, kes me oleme Kristuses ja kes Kristus on meis. Kuid tervenemine kätkeb endas teisigi aspekte, millest Chad jagab. ( Osa: 939 )
Maarja Magdaleena on Uues Testamendis üks olulisemaid Jeesuse naisjüngreid, kes oli pärit Magdala linnast. Maarja Magdaleena koges Jeesuse kaudu sügavat vabanemist ja tervenemist ning sai seejärel Tema ustavaks järgijaks ja toetajaks. Ta jäi Jeesuse kõrvale ka Tema ristisurma ajal ning oli esimene, kes läks hauale ja kohtus ülestõusnud Jeesusega. Just talle usaldati ülestõusmissõnumi edasiandmine, mistõttu peetakse Maarja Magdaleenat ülestõusmise esimeseks tunnistajaks. Seekord on saatekülaliseks Metodisti seminari õppejõud Anne Saluraid. Saatejuhid on Helina-Diana Helmdorf ja Külvi Maisov. ( Osa: 33 )
Oma maapealses elus, kohtus Jeesus paljude inimestega. Osad neist oli põgusad kohtumised. Kuid selles osas keskendume neile kohtumistele, mis olid tähendusrikkad ja mis kõnetavad täna meid, kes me samuti kohtume Jeesusega, kas põgusalt või kvaliteetselt. ( Osa: 14 )
Siri ja Thore on enamuse oma elust olnud misjonärid, olles teeninud nii Ghanas, Ugandas kui mõnes teiseski riigis. Nad pole ainuüksi aidanud hädasolijaid, vaid loonud neile ka võimalusi õppida, areneda ja luua ise midagi, mille abil end ülal pidada. Misjonäri elu pole lihtne ja sel on olnud oma hind, kuid samas ei kujutaks nad ka elu ette ilma selleta. ( Osa: 102 )
Piiblis on juttu nii käskudest-keeldudest kui ka Jumala armust. Mida me eelkõige järgima peaksime ja milline on nende mõju me elule, käitumisele ja suhetele nii Jumala kui kaasinimestega? ( Osa: 1 )
Olles uurinud põhjalikult tervenemise teemat, on Chad avastanud asju, millest paljud kristlased mööda vaatavad. See on paljuski seotud ka me identiteediga ehk sellega, kes me oleme Kristuses ja kes Kristus on meis. Kuid tervenemine kätkeb endas teisigi aspekte, millest Chad jagab. ( Osa: 939 )
Holokaust on üks julmemaid nähtusi nii juutide kui kogu maailma ajaloos, mille käigus hukati üle 6 miljoni juudi. Millest see kõik algas, milliseid sugemeid endas kätkes ja mis on sel pistmist lõpuaegadega, sellest kõigest seekordses saates juttu tulebki. ( Osa: 211 )
Läbi ajaloo on räägitud maailma lõpust ning Jeesuse teisest tagasitulekust. Mida kirjutatakse Piiblis lõpuaegadest? Saates räägib Pawson viiest levinud vaatest ajaloole: tsüklilisest, eepilisest, pessimistlikust, optimistlikust ja apokalüptilisest. ( Osa: 98 )
Jumal on andnud oma lastele mõjuvõimu ja tarkust juhtida neid, kes veel Teda ei tunne, Tema juurde. Samas nõuab see ka õiget suhtumist, pikka meelt ja kannatlikkust, sest muutused inimeste eludes ei sünni üle öö. ( Osa: 77 )
Prohveteerimine ei ole kunagi selleks, et ülendada seda, kes prohveteerib,
vaid ehitada, julgustada ja trööstida kedagi, ja see on mõeldud ühiseks kasuks.
Kurat teab, et ta on nõrk, kui kogudus mõistab oma täielikku potentsiaali.
Seetõttu on kurat moonutanud paljude kristlaste arusaama vaimuandidest. ( Osa: 10 )
Seekordses saates on külaliseks Timo Lomp – sportlik ja tegus pereisa. Abielu alguses teatas Timo oma abikaasale, et ta ei soovi koos temaga kirikus käia. Tänaseks on ta koos oma naisega aga aktiivselt kaasa löönud kogudusetöös ning kogenud palju põnevat koos Jumalaga. Saates räägib Timo, miks ta otsustas jalgpalli jätta ja pühenduda Jumalale, ning jagab tunnistust Jumala kutsest, lapsesaamise imest, pere hoidmisest ja keeltes rääkimise vaimuannist. ( Osa: 101 )
Holokaust on üks julmemaid nähtusi nii juutide kui kogu maailma ajaloos, mille käigus hukati üle 6 miljoni juudi. Millest see kõik algas, milliseid sugemeid endas kätkes ja mis on sel pistmist lõpuaegadega, sellest kõigest seekordses saates juttu tulebki. ( Osa: 211 )
Läbi ajaloo on räägitud maailma lõpust ning Jeesuse teisest tagasitulekust. Mida kirjutatakse Piiblis lõpuaegadest? Saates räägib Pawson viiest levinud vaatest ajaloole: tsüklilisest, eepilisest, pessimistlikust, optimistlikust ja apokalüptilisest. ( Osa: 98 )
Jumal on andnud oma lastele mõjuvõimu ja tarkust juhtida neid, kes veel Teda ei tunne, Tema juurde. Samas nõuab see ka õiget suhtumist, pikka meelt ja kannatlikkust, sest muutused inimeste eludes ei sünni üle öö. ( Osa: 77 )
Prohveteerimine ei ole kunagi selleks, et ülendada seda, kes prohveteerib,
vaid ehitada, julgustada ja trööstida kedagi, ja see on mõeldud ühiseks kasuks.
Kurat teab, et ta on nõrk, kui kogudus mõistab oma täielikku potentsiaali.
Seetõttu on kurat moonutanud paljude kristlaste arusaama vaimuandidest. ( Osa: 10 )
Seekordses saates on külaliseks Timo Lomp – sportlik ja tegus pereisa. Abielu alguses teatas Timo oma abikaasale, et ta ei soovi koos temaga kirikus käia. Tänaseks on ta koos oma naisega aga aktiivselt kaasa löönud kogudusetöös ning kogenud palju põnevat koos Jumalaga. Saates räägib Timo, miks ta otsustas jalgpalli jätta ja pühenduda Jumalale, ning jagab tunnistust Jumala kutsest, lapsesaamise imest, pere hoidmisest ja keeltes rääkimise vaimuannist. ( Osa: 101 )
Jumal on andnud oma lastele mõjuvõimu ja tarkust juhtida neid, kes veel Teda ei tunne, Tema juurde. Samas nõuab see ka õiget suhtumist, pikka meelt ja kannatlikkust, sest muutused inimeste eludes ei sünni üle öö. ( Osa: 77 )
Prohveteerimine ei ole kunagi selleks, et ülendada seda, kes prohveteerib,
vaid ehitada, julgustada ja trööstida kedagi, ja see on mõeldud ühiseks kasuks.
Kurat teab, et ta on nõrk, kui kogudus mõistab oma täielikku potentsiaali.
Seetõttu on kurat moonutanud paljude kristlaste arusaama vaimuandidest. ( Osa: 10 )
Seekordses saates on külaliseks Timo Lomp – sportlik ja tegus pereisa. Abielu alguses teatas Timo oma abikaasale, et ta ei soovi koos temaga kirikus käia. Tänaseks on ta koos oma naisega aga aktiivselt kaasa löönud kogudusetöös ning kogenud palju põnevat koos Jumalaga. Saates räägib Timo, miks ta otsustas jalgpalli jätta ja pühenduda Jumalale, ning jagab tunnistust Jumala kutsest, lapsesaamise imest, pere hoidmisest ja keeltes rääkimise vaimuannist. ( Osa: 101 )
Holokaust on üks julmemaid nähtusi nii juutide kui kogu maailma ajaloos, mille käigus hukati üle 6 miljoni juudi. Millest see kõik algas, milliseid sugemeid endas kätkes ja mis on sel pistmist lõpuaegadega, sellest kõigest seekordses saates juttu tulebki. ( Osa: 211 )
Läbi ajaloo on räägitud maailma lõpust ning Jeesuse teisest tagasitulekust. Mida kirjutatakse Piiblis lõpuaegadest? Saates räägib Pawson viiest levinud vaatest ajaloole: tsüklilisest, eepilisest, pessimistlikust, optimistlikust ja apokalüptilisest. ( Osa: 98 )
Jumal on andnud oma lastele mõjuvõimu ja tarkust juhtida neid, kes veel Teda ei tunne, Tema juurde. Samas nõuab see ka õiget suhtumist, pikka meelt ja kannatlikkust, sest muutused inimeste eludes ei sünni üle öö. ( Osa: 77 )
Prohveteerimine ei ole kunagi selleks, et ülendada seda, kes prohveteerib,
vaid ehitada, julgustada ja trööstida kedagi, ja see on mõeldud ühiseks kasuks.
Kurat teab, et ta on nõrk, kui kogudus mõistab oma täielikku potentsiaali.
Seetõttu on kurat moonutanud paljude kristlaste arusaama vaimuandidest. ( Osa: 10 )
Seekordses saates on külaliseks Timo Lomp – sportlik ja tegus pereisa. Abielu alguses teatas Timo oma abikaasale, et ta ei soovi koos temaga kirikus käia. Tänaseks on ta koos oma naisega aga aktiivselt kaasa löönud kogudusetöös ning kogenud palju põnevat koos Jumalaga. Saates räägib Timo, miks ta otsustas jalgpalli jätta ja pühenduda Jumalale, ning jagab tunnistust Jumala kutsest, lapsesaamise imest, pere hoidmisest ja keeltes rääkimise vaimuannist. ( Osa: 101 )
Holokaust on üks julmemaid nähtusi nii juutide kui kogu maailma ajaloos, mille käigus hukati üle 6 miljoni juudi. Millest see kõik algas, milliseid sugemeid endas kätkes ja mis on sel pistmist lõpuaegadega, sellest kõigest seekordses saates juttu tulebki. ( Osa: 211 )
Läbi ajaloo on räägitud maailma lõpust ning Jeesuse teisest tagasitulekust. Mida kirjutatakse Piiblis lõpuaegadest? Saates räägib Pawson viiest levinud vaatest ajaloole: tsüklilisest, eepilisest, pessimistlikust, optimistlikust ja apokalüptilisest. ( Osa: 98 )
On koguduse läbikatsumise aeg, mil Jumal lubab tulla esile raputustel. Milline on Eestimaa koguduse olukord? Milline on koguduse roll ja mõju Eesti ühiskonnas? Saatekülalised on pastor Veikko Võsu ja diakon Rene Paats. Saatejuht on Alice Osborn. ( Osa: 13 )
Lapsel on õigus korvavale kogemusele isast ja emast, samal ajal kui täiskasvanul ei pruugi olla õigust adopteerida. Külas on kasvatusteooria ja -traditsiooni professor Tapio Puolimatka. ( Osa: 526 )
Milline oli vana aja Korintose ühiskond? Jumal julgustab Paulust kuulutama evangeeliumi materjalismi, jõukuse ja ebamoraalsuse keskuses, vaatamata näiliselt lootusetule olukorrale. ( Osa: 6 )
Maarja Magdaleena on Uues Testamendis üks olulisemaid Jeesuse naisjüngreid, kes oli pärit Magdala linnast. Maarja Magdaleena koges Jeesuse kaudu sügavat vabanemist ja tervenemist ning sai seejärel Tema ustavaks järgijaks ja toetajaks. Ta jäi Jeesuse kõrvale ka Tema ristisurma ajal ning oli esimene, kes läks hauale ja kohtus ülestõusnud Jeesusega. Just talle usaldati ülestõusmissõnumi edasiandmine, mistõttu peetakse Maarja Magdaleenat ülestõusmise esimeseks tunnistajaks. Seekord on saatekülaliseks Metodisti seminari õppejõud Anne Saluraid. Saatejuhid on Helina-Diana Helmdorf ja Külvi Maisov. ( Osa: 33 )
Ronit kasvas üles peres, kus oli kaks religiooni, kuid koges, et tal ei ole lähedast suhet Jumalaga, mida nii väga igatses. Sünagoogis käies tundis ta tihti Jumala ligiolu, kuid palvetades ei tundunud, et Jumal oleks talle vastanud. "Mulle meeldis sünagoog, selle liturgia ja traditsioonid, isegi hingamispäeva pidamine, mis ei ole sageli populaarne. See meeldis mulle, kuid minus oli teatud tühjus. Sel kõigel polnud väge." Pärast mitmeid vastandumisi ja küsimusi jõudis ta arusaamani, et Jeesus, kes tegi sama suuri imesid nagu Mooses, on tõepoolest juutide Messias. ( Osa: 33 )
Paljud inimsed, sh kristlased, elavad erinevate hirmude all, millest üks suurimaid on kartus, et nad pole Jumalale meelepärased. Nii püütakse omaenese jõus ja tubliduses teenida välja Jumala heakskiitu, mis aga tegelikult pole võimalik, kuna viimane lähtub vaid Jumala armust ja armastusest meie vastu. ( Osa: 612 )
