On suur rikkus, et võime lugeda Jumala Sõna meie enda emakeeles. Kuid kuidas
on see meieni jõudnud? Munkadest, kes viisid Sõna maailma äärde kuni
reformaatoriteni. Carl Wesley Anderson uurib Jumala Sõna säilitamist läbi
aegade ning seda mida on meil neist lugudest täna õppida. ( Osa: 1 )
* Kas Jumal jätab meid keset suurt valu, kaost ja raskusi? * Väikene matk Jeesuse jalajälgedes alates ülemisest toast, kuni hauani välja * Abi ja tugi aitajaile endile. ( Osa: 16 )
CBN-i mängufilm kuuepäevasest sõjast Lähis-Idas, kus Iisraeli kaitsevägi IDF vastandus kolmele regionaalsele vaenlasele: Jordaaniale, Egiptusele ja Süüriale. Saates räägivad tänaseni elusolevad sõdurid oma mälestustest ja läbielamistest. Üks nendest, Michael Lanir kinnitas kõigele tagasi vaadates: "Ma ei võidelnud Läänemüüri pärast vaid kuna tahtsin kaitsta Jeruusalemma linna." Mis ajendas Araabia riike niivõrd väikese ala tõttu sõtta astuma?
Jumal on missioonil, et eemaldada kurjus koos selle hävitava mõjuga oma heast maailmast. Ta soovib teha seda viisil, et see ei tähendaks inimeste kõrvaldamist. Kuidas Jumal „katab” inimeste kurjuse loomohvrite abil ning kuidas need lõppkokkuvõttes viitavad Jeesusele, Tema ristisurmale ning ülestõusmisele? ( Osa: 5 )
Kas Matteuse evangeeliumi 24. peatükis kirjeldatud sündmused leidsid aset aastal 70? Kas Jeesuse tagasituleku tõotus on juba täitunud? Mida kujutab endast preterismi valeõpetus? Mida õpetasid esimeste sajandite kirikuisad lõpuaegadest ja Jeesuse tagasitulekust? Kas Ilmutuse raamatu sündmused leiavad aset tulevikus või on need juba toimunud? Nendele ja mitmetele teistele lõpuaegadega seotud küsimustele otsime vastust käesolevates saadetes. ( Osa: 24 )
On suur rikkus, et võime lugeda Jumala Sõna meie enda emakeeles. Kuid kuidas
on see meieni jõudnud? Munkadest, kes viisid Sõna maailma äärde kuni
reformaatoriteni. Carl Wesley Anderson uurib Jumala Sõna säilitamist läbi
aegade ning seda mida on meil neist lugudest täna õppida. ( Osa: 1 )
* Kas Jumal jätab meid keset suurt valu, kaost ja raskusi? * Väikene matk Jeesuse jalajälgedes alates ülemisest toast, kuni hauani välja * Abi ja tugi aitajaile endile. ( Osa: 16 )
CBN-i mängufilm kuuepäevasest sõjast Lähis-Idas, kus Iisraeli kaitsevägi IDF vastandus kolmele regionaalsele vaenlasele: Jordaaniale, Egiptusele ja Süüriale. Saates räägivad tänaseni elusolevad sõdurid oma mälestustest ja läbielamistest. Üks nendest, Michael Lanir kinnitas kõigele tagasi vaadates: "Ma ei võidelnud Läänemüüri pärast vaid kuna tahtsin kaitsta Jeruusalemma linna." Mis ajendas Araabia riike niivõrd väikese ala tõttu sõtta astuma?
Jumal on missioonil, et eemaldada kurjus koos selle hävitava mõjuga oma heast maailmast. Ta soovib teha seda viisil, et see ei tähendaks inimeste kõrvaldamist. Kuidas Jumal „katab” inimeste kurjuse loomohvrite abil ning kuidas need lõppkokkuvõttes viitavad Jeesusele, Tema ristisurmale ning ülestõusmisele? ( Osa: 5 )
Lugu tõelistest sõpradest, kes kandsid hoolt oma halvatud sõbra eest. See polnud lihtne ja läks neile palju maksma, aga nad tegid seda. Kuniks Jeesus tervendas nende sõbra täienisti. ( Osa: 25 )
Jeesus kuulutas lõpuaegade kohta, et viimseil päevil saab olema palju sõdu, lahinguid ja konflikte. Sellest annab kinnitust ka Taanieli 11. peatükk. ( Osa: 99 )
Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor Einike Pilli ja õppejõud Meego Remmel arutlevad Meie Isa palve alguse üle. Kuidas Jeesus õpetas palvetama? Milline peaks olema meie eelhoiak? Vaatame lähemalt Matteuse 6:5-9. ( Osa: 1 )
Lina on positiivne ja tegus noor naine, kelle raske üleelamine jääb tema särava naeratuse varju. Kui ta oli 9-aastane, leiti tal väga haruldane vähk, millest paranemiseks anti vähe lootust. Üksmeele, usalduse ja palvega sai tema ja ta pere sellest võitu ning see lugu on nüüd julgustuseks teistele, kellel ei ole lootust paraneda. ( Osa: 22 )
Jonathan räägib, kuidas otsis Jumalat uimastitest, okultsest ja sektidest, kuid leidis enda üllatuseks, et Uus Testament on juudipärane. "Läksin ülikooli ja mind kummitasid kaks põhiprobleemi: miks olen siin maa peal, kui mu elul on eesmärk ning mis juhtub minuga pärast surma?"
( Osa: 44 )
Kas Matteuse evangeeliumi 24. peatükis kirjeldatud sündmused leidsid aset aastal 70? Kas Jeesuse tagasituleku tõotus on juba täitunud? Mida kujutab endast preterismi valeõpetus? Mida õpetasid esimeste sajandite kirikuisad lõpuaegadest ja Jeesuse tagasitulekust? Kas Ilmutuse raamatu sündmused leiavad aset tulevikus või on need juba toimunud? Nendele ja mitmetele teistele lõpuaegadega seotud küsimustele otsime vastust käesolevates saadetes. ( Osa: 24 )
On suur rikkus, et võime lugeda Jumala Sõna meie enda emakeeles. Kuid kuidas
on see meieni jõudnud? Munkadest, kes viisid Sõna maailma äärde kuni
reformaatoriteni. Carl Wesley Anderson uurib Jumala Sõna säilitamist läbi
aegade ning seda mida on meil neist lugudest täna õppida. ( Osa: 1 )
* Kas Jumal jätab meid keset suurt valu, kaost ja raskusi? * Väikene matk Jeesuse jalajälgedes alates ülemisest toast, kuni hauani välja * Abi ja tugi aitajaile endile. ( Osa: 16 )
Todd oli kunagi Hollywoodi lapstäht, nähes selle väliselt nii ahvatleva ja glamuurse maailma tumedaid telgitaguseid. Täna, olles pastor ja evangelist, aitab ta paljudel Hollywoodi näitlejatel leida elu ja mõtte Jumalas. Ühtlasi toob ta välja saatana peamised võtted, millega ta kristlasi heidutab ja vahendid, kuidas neist võitu saada. ( Osa: 816 )
Lugu tõelistest sõpradest, kes kandsid hoolt oma halvatud sõbra eest. See polnud lihtne ja läks neile palju maksma, aga nad tegid seda. Kuniks Jeesus tervendas nende sõbra täienisti. ( Osa: 25 )
Jeesus kuulutas lõpuaegade kohta, et viimseil päevil saab olema palju sõdu, lahinguid ja konflikte. Sellest annab kinnitust ka Taanieli 11. peatükk. ( Osa: 99 )
Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor Einike Pilli ja õppejõud Meego Remmel arutlevad Meie Isa palve alguse üle. Kuidas Jeesus õpetas palvetama? Milline peaks olema meie eelhoiak? Vaatame lähemalt Matteuse 6:5-9. ( Osa: 1 )
Lina on positiivne ja tegus noor naine, kelle raske üleelamine jääb tema särava naeratuse varju. Kui ta oli 9-aastane, leiti tal väga haruldane vähk, millest paranemiseks anti vähe lootust. Üksmeele, usalduse ja palvega sai tema ja ta pere sellest võitu ning see lugu on nüüd julgustuseks teistele, kellel ei ole lootust paraneda. ( Osa: 22 )
Jonathan räägib, kuidas otsis Jumalat uimastitest, okultsest ja sektidest, kuid leidis enda üllatuseks, et Uus Testament on juudipärane. "Läksin ülikooli ja mind kummitasid kaks põhiprobleemi: miks olen siin maa peal, kui mu elul on eesmärk ning mis juhtub minuga pärast surma?"
( Osa: 44 )
Kas Matteuse evangeeliumi 24. peatükis kirjeldatud sündmused leidsid aset aastal 70? Kas Jeesuse tagasituleku tõotus on juba täitunud? Mida kujutab endast preterismi valeõpetus? Mida õpetasid esimeste sajandite kirikuisad lõpuaegadest ja Jeesuse tagasitulekust? Kas Ilmutuse raamatu sündmused leiavad aset tulevikus või on need juba toimunud? Nendele ja mitmetele teistele lõpuaegadega seotud küsimustele otsime vastust käesolevates saadetes. ( Osa: 24 )
On suur rikkus, et võime lugeda Jumala Sõna meie enda emakeeles. Kuid kuidas
on see meieni jõudnud? Munkadest, kes viisid Sõna maailma äärde kuni
reformaatoriteni. Carl Wesley Anderson uurib Jumala Sõna säilitamist läbi
aegade ning seda mida on meil neist lugudest täna õppida. ( Osa: 1 )
* Kas Jumal jätab meid keset suurt valu, kaost ja raskusi? * Väikene matk Jeesuse jalajälgedes alates ülemisest toast, kuni hauani välja * Abi ja tugi aitajaile endile. ( Osa: 16 )
CBN-i mängufilm kuuepäevasest sõjast Lähis-Idas, kus Iisraeli kaitsevägi IDF vastandus kolmele regionaalsele vaenlasele: Jordaaniale, Egiptusele ja Süüriale. Saates räägivad tänaseni elusolevad sõdurid oma mälestustest ja läbielamistest. Üks nendest, Michael Lanir kinnitas kõigele tagasi vaadates: "Ma ei võidelnud Läänemüüri pärast vaid kuna tahtsin kaitsta Jeruusalemma linna." Mis ajendas Araabia riike niivõrd väikese ala tõttu sõtta astuma?
Jumal on missioonil, et eemaldada kurjus koos selle hävitava mõjuga oma heast maailmast. Ta soovib teha seda viisil, et see ei tähendaks inimeste kõrvaldamist. Kuidas Jumal „katab” inimeste kurjuse loomohvrite abil ning kuidas need lõppkokkuvõttes viitavad Jeesusele, Tema ristisurmale ning ülestõusmisele? ( Osa: 5 )
Abikaasa põhivajadusi on oluline täita, et hoida suhet tervena. Ometi on meeste ja naiste vajadused üsna erinevad. Mis on need peamised erinevused ja kuidas saaksime teineteist paremini mõista? ( Osa: 12 )
Tabiita (Dorkas) oli sadamalinnast pärit naine, kes tegi palju head ja aitas vaeseid, eriti õmmeldes neile riideid. Kui ta suri, kutsuti apostel Peetrus, kes palvetas ja Jumala väe läbi äratas ta ellu. See ime tõi palju inimesi usule. Mis paralleele võib tuua tänapäevaellu? Kuidas olla õnnistuseks enda kodupaigas? Seekord on saatekülaliseks Kõrgema Usuteadusliku Seminari teoloogia magistrant Hele-Maria Kangro. Saatejuhid on Külvi Maisov ja Helina-Diana Helmdorf. ( Osa: 37 )
Palverännak on koht, kus õpime tundma iseennast ja hindame ümber oma põhiväärtusi. Just nõnda nagu Jaakobus ja kõik teisedki jüngrid seda tegid. Nad pühendasid oma elu Jeesuse eesmärkide täideviimisele, hoolimata sellest, et see läks neile maksma nende elu. ( Osa: 7 )
Siit alates, kuni sarja lõpuni, alustame Jeesuse kannatusloo jälgimist. Sellel pikal ja tähtsal teekonnal oli Jeesuse elus palju peatuseid ja inimesi, kellega Ta veel kohtus. Viime teid Jordani jõe äärest Jeerikosse ja edasi Betaaniasse Laatsaruse hauda, et avastada selle pikalt kulmineeruva, üliolulise sündmuse tagamaid. ( Osa: 22 )
Vaatajateni tuuakse erinevate iraanlaste lood, kes on kannatanud Iraani islamistliku režiimi tõttu ja pidanud põgenema oma kodumaalt. Ometi jätkavad nad eriviisidel võitlust oma maa vabastamise eest, paludes ja lootes, et see tõesti ka sünniks. ( Osa: 704 )
Külla tuleb Dr. Arleen Westerhof Hollandist, kes on Amsterdami God’s Embassy koguduse vanempastor, Hollandi Prohvetliku Nõukogu ning Majandusfoorumi asutaja. Ta on loonud ka koole, mis pakuvad põhjalikku ettevalmistust prohvetlikuks teenistuseks. Kuidas sai keemiadoktorist pastor? Ta on prohveti anniga jumalanaine, kes usub siiralt, et Jumal kõneleb oma rahvaga veel tänapäevalgi ja kõik on võimelised kuulma Ta häält, kui vaid avavad end sellele. Samas kasutab Jumal ka prohveteid, et kõnetada, kinnitada ja julgustada inimesi, et nad leiaks oma täie identiteedi ja kutsumise Jumalas, mis on ülioluline elamaks tähendusrikast elu. ( Osa: 97 )
Inimene on, mida ta endast mõtleb. Kuidas muuta püsivalt oma mõtteid? Saates räägib John kohtumisest Issandaga, kus Jumal näitas talle sammhaaval, kuidas vaenlane püüab leida me elus võimalust. "Me mõtted on kui kork. Kui mõtleme hülgamisest, üksindusest, enesevihkamisest, samuti maha suruvatest ning depressiivsetest mõtetest, saab sellest kui kork, mis hoiab Jumala elul esile tulemast." ütleb John. ( Osa: 3 )
Chaz räägib nii unenägude olulisusest kui vabastusteenistusest, öeldes, et paljud inimeste haigused ja hädad on seotud vaimsete sidumistega. Jah, ka kristlased võivad olla kurjadest vaimudest seotud, kuid saades neist vabaks, muutuvad ka nende olukorrad. ( Osa: 928 )
Abikaasa põhivajadusi on oluline täita, et hoida suhet tervena. Ometi on meeste ja naiste vajadused üsna erinevad. Mis on need peamised erinevused ja kuidas saaksime teineteist paremini mõista? ( Osa: 12 )
Tabiita (Dorkas) oli sadamalinnast pärit naine, kes tegi palju head ja aitas vaeseid, eriti õmmeldes neile riideid. Kui ta suri, kutsuti apostel Peetrus, kes palvetas ja Jumala väe läbi äratas ta ellu. See ime tõi palju inimesi usule. Mis paralleele võib tuua tänapäevaellu? Kuidas olla õnnistuseks enda kodupaigas? Seekord on saatekülaliseks Kõrgema Usuteadusliku Seminari teoloogia magistrant Hele-Maria Kangro. Saatejuhid on Külvi Maisov ja Helina-Diana Helmdorf. ( Osa: 37 )
Palverännak on koht, kus õpime tundma iseennast ja hindame ümber oma põhiväärtusi. Just nõnda nagu Jaakobus ja kõik teisedki jüngrid seda tegid. Nad pühendasid oma elu Jeesuse eesmärkide täideviimisele, hoolimata sellest, et see läks neile maksma nende elu. ( Osa: 7 )
Siit alates, kuni sarja lõpuni, alustame Jeesuse kannatusloo jälgimist. Sellel pikal ja tähtsal teekonnal oli Jeesuse elus palju peatuseid ja inimesi, kellega Ta veel kohtus. Viime teid Jordani jõe äärest Jeerikosse ja edasi Betaaniasse Laatsaruse hauda, et avastada selle pikalt kulmineeruva, üliolulise sündmuse tagamaid. ( Osa: 22 )
Vaatajateni tuuakse erinevate iraanlaste lood, kes on kannatanud Iraani islamistliku režiimi tõttu ja pidanud põgenema oma kodumaalt. Ometi jätkavad nad eriviisidel võitlust oma maa vabastamise eest, paludes ja lootes, et see tõesti ka sünniks. ( Osa: 704 )
Külla tuleb Dr. Arleen Westerhof Hollandist, kes on Amsterdami God’s Embassy koguduse vanempastor, Hollandi Prohvetliku Nõukogu ning Majandusfoorumi asutaja. Ta on loonud ka koole, mis pakuvad põhjalikku ettevalmistust prohvetlikuks teenistuseks. Kuidas sai keemiadoktorist pastor? Ta on prohveti anniga jumalanaine, kes usub siiralt, et Jumal kõneleb oma rahvaga veel tänapäevalgi ja kõik on võimelised kuulma Ta häält, kui vaid avavad end sellele. Samas kasutab Jumal ka prohveteid, et kõnetada, kinnitada ja julgustada inimesi, et nad leiaks oma täie identiteedi ja kutsumise Jumalas, mis on ülioluline elamaks tähendusrikast elu. ( Osa: 97 )
Inimene on, mida ta endast mõtleb. Kuidas muuta püsivalt oma mõtteid? Saates räägib John kohtumisest Issandaga, kus Jumal näitas talle sammhaaval, kuidas vaenlane püüab leida me elus võimalust. "Me mõtted on kui kork. Kui mõtleme hülgamisest, üksindusest, enesevihkamisest, samuti maha suruvatest ning depressiivsetest mõtetest, saab sellest kui kork, mis hoiab Jumala elul esile tulemast." ütleb John. ( Osa: 3 )
Chaz räägib nii unenägude olulisusest kui vabastusteenistusest, öeldes, et paljud inimeste haigused ja hädad on seotud vaimsete sidumistega. Jah, ka kristlased võivad olla kurjadest vaimudest seotud, kuid saades neist vabaks, muutuvad ka nende olukorrad. ( Osa: 928 )
Abikaasa põhivajadusi on oluline täita, et hoida suhet tervena. Ometi on meeste ja naiste vajadused üsna erinevad. Mis on need peamised erinevused ja kuidas saaksime teineteist paremini mõista? ( Osa: 12 )
Tabiita (Dorkas) oli sadamalinnast pärit naine, kes tegi palju head ja aitas vaeseid, eriti õmmeldes neile riideid. Kui ta suri, kutsuti apostel Peetrus, kes palvetas ja Jumala väe läbi äratas ta ellu. See ime tõi palju inimesi usule. Mis paralleele võib tuua tänapäevaellu? Kuidas olla õnnistuseks enda kodupaigas? Seekord on saatekülaliseks Kõrgema Usuteadusliku Seminari teoloogia magistrant Hele-Maria Kangro. Saatejuhid on Külvi Maisov ja Helina-Diana Helmdorf. ( Osa: 37 )
Palverännak on koht, kus õpime tundma iseennast ja hindame ümber oma põhiväärtusi. Just nõnda nagu Jaakobus ja kõik teisedki jüngrid seda tegid. Nad pühendasid oma elu Jeesuse eesmärkide täideviimisele, hoolimata sellest, et see läks neile maksma nende elu. ( Osa: 7 )
Siit alates, kuni sarja lõpuni, alustame Jeesuse kannatusloo jälgimist. Sellel pikal ja tähtsal teekonnal oli Jeesuse elus palju peatuseid ja inimesi, kellega Ta veel kohtus. Viime teid Jordani jõe äärest Jeerikosse ja edasi Betaaniasse Laatsaruse hauda, et avastada selle pikalt kulmineeruva, üliolulise sündmuse tagamaid. ( Osa: 22 )
Sid Rothil on külas Isaac Pitre, kes räägib meie pääste lõplikust komponendist – taevalikku olukorda istuma asetamisest. Püha Vaimu pitser on see, mis usklike peale pandi ja millega neile anti Jeesuse meelevald. ( Osa: 930 )
Abikaasa põhivajadusi on oluline täita, et hoida suhet tervena. Ometi on meeste ja naiste vajadused üsna erinevad. Mis on need peamised erinevused ja kuidas saaksime teineteist paremini mõista? ( Osa: 12 )
Tabiita (Dorkas) oli sadamalinnast pärit naine, kes tegi palju head ja aitas vaeseid, eriti õmmeldes neile riideid. Kui ta suri, kutsuti apostel Peetrus, kes palvetas ja Jumala väe läbi äratas ta ellu. See ime tõi palju inimesi usule. Mis paralleele võib tuua tänapäevaellu? Kuidas olla õnnistuseks enda kodupaigas? Seekord on saatekülaliseks Kõrgema Usuteadusliku Seminari teoloogia magistrant Hele-Maria Kangro. Saatejuhid on Külvi Maisov ja Helina-Diana Helmdorf. ( Osa: 37 )
Palverännak on koht, kus õpime tundma iseennast ja hindame ümber oma põhiväärtusi. Just nõnda nagu Jaakobus ja kõik teisedki jüngrid seda tegid. Nad pühendasid oma elu Jeesuse eesmärkide täideviimisele, hoolimata sellest, et see läks neile maksma nende elu. ( Osa: 7 )
Siit alates, kuni sarja lõpuni, alustame Jeesuse kannatusloo jälgimist. Sellel pikal ja tähtsal teekonnal oli Jeesuse elus palju peatuseid ja inimesi, kellega Ta veel kohtus. Viime teid Jordani jõe äärest Jeerikosse ja edasi Betaaniasse Laatsaruse hauda, et avastada selle pikalt kulmineeruva, üliolulise sündmuse tagamaid. ( Osa: 22 )
Vaatajateni tuuakse erinevate iraanlaste lood, kes on kannatanud Iraani islamistliku režiimi tõttu ja pidanud põgenema oma kodumaalt. Ometi jätkavad nad eriviisidel võitlust oma maa vabastamise eest, paludes ja lootes, et see tõesti ka sünniks. ( Osa: 704 )
Külla tuleb Dr. Arleen Westerhof Hollandist, kes on Amsterdami God’s Embassy koguduse vanempastor, Hollandi Prohvetliku Nõukogu ning Majandusfoorumi asutaja. Ta on loonud ka koole, mis pakuvad põhjalikku ettevalmistust prohvetlikuks teenistuseks. Kuidas sai keemiadoktorist pastor? Ta on prohveti anniga jumalanaine, kes usub siiralt, et Jumal kõneleb oma rahvaga veel tänapäevalgi ja kõik on võimelised kuulma Ta häält, kui vaid avavad end sellele. Samas kasutab Jumal ka prohveteid, et kõnetada, kinnitada ja julgustada inimesi, et nad leiaks oma täie identiteedi ja kutsumise Jumalas, mis on ülioluline elamaks tähendusrikast elu. ( Osa: 97 )
Inimene on, mida ta endast mõtleb. Kuidas muuta püsivalt oma mõtteid? Saates räägib John kohtumisest Issandaga, kus Jumal näitas talle sammhaaval, kuidas vaenlane püüab leida me elus võimalust. "Me mõtted on kui kork. Kui mõtleme hülgamisest, üksindusest, enesevihkamisest, samuti maha suruvatest ning depressiivsetest mõtetest, saab sellest kui kork, mis hoiab Jumala elul esile tulemast." ütleb John. ( Osa: 3 )
Chaz räägib nii unenägude olulisusest kui vabastusteenistusest, öeldes, et paljud inimeste haigused ja hädad on seotud vaimsete sidumistega. Jah, ka kristlased võivad olla kurjadest vaimudest seotud, kuid saades neist vabaks, muutuvad ka nende olukorrad. ( Osa: 928 )
Koloslaste kirja 1. peatükk räägib meile Jumala kutsest ja Tema armust, mis väestab meid seda kutset täitma ning armastavalt ja ennast ohverdavalt nii Jumalale kui teistele elama. ( Osa: 232 )
Piiblis on viis peamist pühalikku lepingut, mille sõlmis Jumal kogu inimkonnaga ja mis on tekitanud küsimusi läbi ajaloo. "Kristliku kiriku üks puudus
on inimeste Moosese lepingu ja Moosese seaduste alla panemine." kinnitab Pawson, kes räägib, millised pühalikud lepingud kehtivad tänapäeval ja millised mitte. ( Osa: 81 )
Elus on aegu ja olukordi, mis võivad tunduda täiesti võimatutena. Viies need aga siiski Jumala ette – järeleandmatus palves ja Tema tõotustele tuginedes – leiame ka vastused, saades osa Tema õnnistustest ja lahendustest. ( Osa: 603 )
Enne palves Jumala ette minekut on oluline selgeks mõelda, mida täpselt me Temalt tahame? Seejärel aga kujutada ette ja kuulutada see palvevastus välja, otsekui see oleks juba olemas. Jumal igatseb vastata me palvetele, kuid meil on selles oma osa täita. ( Osa: 85 )
Jumal hoolib sellest, et meie käsi käiks hästi ning Jumal armastab rõõmsat andjat. Vahel võib ette tulla aegu, kus Püha Vaim õhutab meid andma tavapäratul ajal, tavapäratusse kohta ja ka tavapäratult palju. Selle kõige juures võime olla kindlad, et Jumal tahab ka meid tavapäratult õnnistada. ( Osa: 14 )
Ivo Unt õppis ehitusinseneriks ning armastas ekstreemsporti ja rulatamist. Kuidas sai hoonete insenerist inimhingede "insener" ning rulatajast pastor ja evangelist? Saates jagab ta põnevat lugu abikaasa leidmisest, külvamise printsiibi toimimisest, Jumala hääle kuulamisest ja evangelismist. Mis rolli mängib rulatamine nüüd tema elus? Kuidas tunda ära oma kutset? Mida on Jumal talle rääkinud Eesti kohta? Sellest kuuled saatest. ( Osa: 109 )
Nii nagu ükskõik, millises muus olukorras, pole ka väärkohtlemine abielus kuidagi aktsepteeritav. Abielus olek ei anna kummalegi kaasale meelevaldset õigust teise üle ja Jumal ei nõustu sellega, kui üksteist armastavalt ja hoidvalt ei kohelda. ( Osa: 8 )
Koloslaste kirja 1. peatükk räägib meile Jumala kutsest ja Tema armust, mis väestab meid seda kutset täitma ning armastavalt ja ennast ohverdavalt nii Jumalale kui teistele elama. ( Osa: 232 )
On suur rikkus, et võime lugeda Jumala Sõna meie enda emakeeles. Kuid kuidas
on see meieni jõudnud? Munkadest, kes viisid Sõna maailma äärde kuni
reformaatoriteni. Carl Wesley Anderson uurib Jumala Sõna säilitamist läbi
aegade ning seda mida on meil neist lugudest täna õppida. ( Osa: 1 )
* Kas Jumal jätab meid keset suurt valu, kaost ja raskusi? * Väikene matk Jeesuse jalajälgedes alates ülemisest toast, kuni hauani välja * Abi ja tugi aitajaile endile. ( Osa: 16 )
CBN-i mängufilm kuuepäevasest sõjast Lähis-Idas, kus Iisraeli kaitsevägi IDF vastandus kolmele regionaalsele vaenlasele: Jordaaniale, Egiptusele ja Süüriale. Saates räägivad tänaseni elusolevad sõdurid oma mälestustest ja läbielamistest. Üks nendest, Michael Lanir kinnitas kõigele tagasi vaadates: "Ma ei võidelnud Läänemüüri pärast vaid kuna tahtsin kaitsta Jeruusalemma linna." Mis ajendas Araabia riike niivõrd väikese ala tõttu sõtta astuma?
Jumal on missioonil, et eemaldada kurjus koos selle hävitava mõjuga oma heast maailmast. Ta soovib teha seda viisil, et see ei tähendaks inimeste kõrvaldamist. Kuidas Jumal „katab” inimeste kurjuse loomohvrite abil ning kuidas need lõppkokkuvõttes viitavad Jeesusele, Tema ristisurmale ning ülestõusmisele? ( Osa: 5 )
Kas Matteuse evangeeliumi 24. peatükis kirjeldatud sündmused leidsid aset aastal 70? Kas Jeesuse tagasituleku tõotus on juba täitunud? Mida kujutab endast preterismi valeõpetus? Mida õpetasid esimeste sajandite kirikuisad lõpuaegadest ja Jeesuse tagasitulekust? Kas Ilmutuse raamatu sündmused leiavad aset tulevikus või on need juba toimunud? Nendele ja mitmetele teistele lõpuaegadega seotud küsimustele otsime vastust käesolevates saadetes. ( Osa: 24 )
On suur rikkus, et võime lugeda Jumala Sõna meie enda emakeeles. Kuid kuidas
on see meieni jõudnud? Munkadest, kes viisid Sõna maailma äärde kuni
reformaatoriteni. Carl Wesley Anderson uurib Jumala Sõna säilitamist läbi
aegade ning seda mida on meil neist lugudest täna õppida. ( Osa: 1 )
* Kas Jumal jätab meid keset suurt valu, kaost ja raskusi? * Väikene matk Jeesuse jalajälgedes alates ülemisest toast, kuni hauani välja * Abi ja tugi aitajaile endile. ( Osa: 16 )
CBN-i mängufilm kuuepäevasest sõjast Lähis-Idas, kus Iisraeli kaitsevägi IDF vastandus kolmele regionaalsele vaenlasele: Jordaaniale, Egiptusele ja Süüriale. Saates räägivad tänaseni elusolevad sõdurid oma mälestustest ja läbielamistest. Üks nendest, Michael Lanir kinnitas kõigele tagasi vaadates: "Ma ei võidelnud Läänemüüri pärast vaid kuna tahtsin kaitsta Jeruusalemma linna." Mis ajendas Araabia riike niivõrd väikese ala tõttu sõtta astuma?
Jumal on missioonil, et eemaldada kurjus koos selle hävitava mõjuga oma heast maailmast. Ta soovib teha seda viisil, et see ei tähendaks inimeste kõrvaldamist. Kuidas Jumal „katab” inimeste kurjuse loomohvrite abil ning kuidas need lõppkokkuvõttes viitavad Jeesusele, Tema ristisurmale ning ülestõusmisele? ( Osa: 5 )
Lugu tõelistest sõpradest, kes kandsid hoolt oma halvatud sõbra eest. See polnud lihtne ja läks neile palju maksma, aga nad tegid seda. Kuniks Jeesus tervendas nende sõbra täienisti. ( Osa: 25 )
Jeesus kuulutas lõpuaegade kohta, et viimseil päevil saab olema palju sõdu, lahinguid ja konflikte. Sellest annab kinnitust ka Taanieli 11. peatükk. ( Osa: 99 )
Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor Einike Pilli ja õppejõud Meego Remmel arutlevad Meie Isa palve alguse üle. Kuidas Jeesus õpetas palvetama? Milline peaks olema meie eelhoiak? Vaatame lähemalt Matteuse 6:5-9. ( Osa: 1 )
Lina on positiivne ja tegus noor naine, kelle raske üleelamine jääb tema särava naeratuse varju. Kui ta oli 9-aastane, leiti tal väga haruldane vähk, millest paranemiseks anti vähe lootust. Üksmeele, usalduse ja palvega sai tema ja ta pere sellest võitu ning see lugu on nüüd julgustuseks teistele, kellel ei ole lootust paraneda. ( Osa: 22 )
Jonathan räägib, kuidas otsis Jumalat uimastitest, okultsest ja sektidest, kuid leidis enda üllatuseks, et Uus Testament on juudipärane. "Läksin ülikooli ja mind kummitasid kaks põhiprobleemi: miks olen siin maa peal, kui mu elul on eesmärk ning mis juhtub minuga pärast surma?"
( Osa: 44 )
Kas Matteuse evangeeliumi 24. peatükis kirjeldatud sündmused leidsid aset aastal 70? Kas Jeesuse tagasituleku tõotus on juba täitunud? Mida kujutab endast preterismi valeõpetus? Mida õpetasid esimeste sajandite kirikuisad lõpuaegadest ja Jeesuse tagasitulekust? Kas Ilmutuse raamatu sündmused leiavad aset tulevikus või on need juba toimunud? Nendele ja mitmetele teistele lõpuaegadega seotud küsimustele otsime vastust käesolevates saadetes. ( Osa: 24 )
On suur rikkus, et võime lugeda Jumala Sõna meie enda emakeeles. Kuid kuidas
on see meieni jõudnud? Munkadest, kes viisid Sõna maailma äärde kuni
reformaatoriteni. Carl Wesley Anderson uurib Jumala Sõna säilitamist läbi
aegade ning seda mida on meil neist lugudest täna õppida. ( Osa: 1 )
* Kas Jumal jätab meid keset suurt valu, kaost ja raskusi? * Väikene matk Jeesuse jalajälgedes alates ülemisest toast, kuni hauani välja * Abi ja tugi aitajaile endile. ( Osa: 16 )
Todd oli kunagi Hollywoodi lapstäht, nähes selle väliselt nii ahvatleva ja glamuurse maailma tumedaid telgitaguseid. Täna, olles pastor ja evangelist, aitab ta paljudel Hollywoodi näitlejatel leida elu ja mõtte Jumalas. Ühtlasi toob ta välja saatana peamised võtted, millega ta kristlasi heidutab ja vahendid, kuidas neist võitu saada. ( Osa: 816 )
Lugu tõelistest sõpradest, kes kandsid hoolt oma halvatud sõbra eest. See polnud lihtne ja läks neile palju maksma, aga nad tegid seda. Kuniks Jeesus tervendas nende sõbra täienisti. ( Osa: 25 )
Jeesus kuulutas lõpuaegade kohta, et viimseil päevil saab olema palju sõdu, lahinguid ja konflikte. Sellest annab kinnitust ka Taanieli 11. peatükk. ( Osa: 99 )
Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor Einike Pilli ja õppejõud Meego Remmel arutlevad Meie Isa palve alguse üle. Kuidas Jeesus õpetas palvetama? Milline peaks olema meie eelhoiak? Vaatame lähemalt Matteuse 6:5-9. ( Osa: 1 )
Lina on positiivne ja tegus noor naine, kelle raske üleelamine jääb tema särava naeratuse varju. Kui ta oli 9-aastane, leiti tal väga haruldane vähk, millest paranemiseks anti vähe lootust. Üksmeele, usalduse ja palvega sai tema ja ta pere sellest võitu ning see lugu on nüüd julgustuseks teistele, kellel ei ole lootust paraneda. ( Osa: 22 )
Jonathan räägib, kuidas otsis Jumalat uimastitest, okultsest ja sektidest, kuid leidis enda üllatuseks, et Uus Testament on juudipärane. "Läksin ülikooli ja mind kummitasid kaks põhiprobleemi: miks olen siin maa peal, kui mu elul on eesmärk ning mis juhtub minuga pärast surma?"
( Osa: 44 )
Kas Matteuse evangeeliumi 24. peatükis kirjeldatud sündmused leidsid aset aastal 70? Kas Jeesuse tagasituleku tõotus on juba täitunud? Mida kujutab endast preterismi valeõpetus? Mida õpetasid esimeste sajandite kirikuisad lõpuaegadest ja Jeesuse tagasitulekust? Kas Ilmutuse raamatu sündmused leiavad aset tulevikus või on need juba toimunud? Nendele ja mitmetele teistele lõpuaegadega seotud küsimustele otsime vastust käesolevates saadetes. ( Osa: 24 )
On suur rikkus, et võime lugeda Jumala Sõna meie enda emakeeles. Kuid kuidas
on see meieni jõudnud? Munkadest, kes viisid Sõna maailma äärde kuni
reformaatoriteni. Carl Wesley Anderson uurib Jumala Sõna säilitamist läbi
aegade ning seda mida on meil neist lugudest täna õppida. ( Osa: 1 )
* Kas Jumal jätab meid keset suurt valu, kaost ja raskusi? * Väikene matk Jeesuse jalajälgedes alates ülemisest toast, kuni hauani välja * Abi ja tugi aitajaile endile. ( Osa: 16 )
CBN-i mängufilm kuuepäevasest sõjast Lähis-Idas, kus Iisraeli kaitsevägi IDF vastandus kolmele regionaalsele vaenlasele: Jordaaniale, Egiptusele ja Süüriale. Saates räägivad tänaseni elusolevad sõdurid oma mälestustest ja läbielamistest. Üks nendest, Michael Lanir kinnitas kõigele tagasi vaadates: "Ma ei võidelnud Läänemüüri pärast vaid kuna tahtsin kaitsta Jeruusalemma linna." Mis ajendas Araabia riike niivõrd väikese ala tõttu sõtta astuma?
Jumal on missioonil, et eemaldada kurjus koos selle hävitava mõjuga oma heast maailmast. Ta soovib teha seda viisil, et see ei tähendaks inimeste kõrvaldamist. Kuidas Jumal „katab” inimeste kurjuse loomohvrite abil ning kuidas need lõppkokkuvõttes viitavad Jeesusele, Tema ristisurmale ning ülestõusmisele? ( Osa: 5 )
Abikaasa põhivajadusi on oluline täita, et hoida suhet tervena. Ometi on meeste ja naiste vajadused üsna erinevad. Mis on need peamised erinevused ja kuidas saaksime teineteist paremini mõista? ( Osa: 12 )
Tabiita (Dorkas) oli sadamalinnast pärit naine, kes tegi palju head ja aitas vaeseid, eriti õmmeldes neile riideid. Kui ta suri, kutsuti apostel Peetrus, kes palvetas ja Jumala väe läbi äratas ta ellu. See ime tõi palju inimesi usule. Mis paralleele võib tuua tänapäevaellu? Kuidas olla õnnistuseks enda kodupaigas? Seekord on saatekülaliseks Kõrgema Usuteadusliku Seminari teoloogia magistrant Hele-Maria Kangro. Saatejuhid on Külvi Maisov ja Helina-Diana Helmdorf. ( Osa: 37 )
Palverännak on koht, kus õpime tundma iseennast ja hindame ümber oma põhiväärtusi. Just nõnda nagu Jaakobus ja kõik teisedki jüngrid seda tegid. Nad pühendasid oma elu Jeesuse eesmärkide täideviimisele, hoolimata sellest, et see läks neile maksma nende elu. ( Osa: 7 )
Siit alates, kuni sarja lõpuni, alustame Jeesuse kannatusloo jälgimist. Sellel pikal ja tähtsal teekonnal oli Jeesuse elus palju peatuseid ja inimesi, kellega Ta veel kohtus. Viime teid Jordani jõe äärest Jeerikosse ja edasi Betaaniasse Laatsaruse hauda, et avastada selle pikalt kulmineeruva, üliolulise sündmuse tagamaid. ( Osa: 22 )
Vaatajateni tuuakse erinevate iraanlaste lood, kes on kannatanud Iraani islamistliku režiimi tõttu ja pidanud põgenema oma kodumaalt. Ometi jätkavad nad eriviisidel võitlust oma maa vabastamise eest, paludes ja lootes, et see tõesti ka sünniks. ( Osa: 704 )
Külla tuleb Dr. Arleen Westerhof Hollandist, kes on Amsterdami God’s Embassy koguduse vanempastor, Hollandi Prohvetliku Nõukogu ning Majandusfoorumi asutaja. Ta on loonud ka koole, mis pakuvad põhjalikku ettevalmistust prohvetlikuks teenistuseks. Kuidas sai keemiadoktorist pastor? Ta on prohveti anniga jumalanaine, kes usub siiralt, et Jumal kõneleb oma rahvaga veel tänapäevalgi ja kõik on võimelised kuulma Ta häält, kui vaid avavad end sellele. Samas kasutab Jumal ka prohveteid, et kõnetada, kinnitada ja julgustada inimesi, et nad leiaks oma täie identiteedi ja kutsumise Jumalas, mis on ülioluline elamaks tähendusrikast elu. ( Osa: 97 )
Inimene on, mida ta endast mõtleb. Kuidas muuta püsivalt oma mõtteid? Saates räägib John kohtumisest Issandaga, kus Jumal näitas talle sammhaaval, kuidas vaenlane püüab leida me elus võimalust. "Me mõtted on kui kork. Kui mõtleme hülgamisest, üksindusest, enesevihkamisest, samuti maha suruvatest ning depressiivsetest mõtetest, saab sellest kui kork, mis hoiab Jumala elul esile tulemast." ütleb John. ( Osa: 3 )
Chaz räägib nii unenägude olulisusest kui vabastusteenistusest, öeldes, et paljud inimeste haigused ja hädad on seotud vaimsete sidumistega. Jah, ka kristlased võivad olla kurjadest vaimudest seotud, kuid saades neist vabaks, muutuvad ka nende olukorrad. ( Osa: 928 )
Abikaasa põhivajadusi on oluline täita, et hoida suhet tervena. Ometi on meeste ja naiste vajadused üsna erinevad. Mis on need peamised erinevused ja kuidas saaksime teineteist paremini mõista? ( Osa: 12 )
Tabiita (Dorkas) oli sadamalinnast pärit naine, kes tegi palju head ja aitas vaeseid, eriti õmmeldes neile riideid. Kui ta suri, kutsuti apostel Peetrus, kes palvetas ja Jumala väe läbi äratas ta ellu. See ime tõi palju inimesi usule. Mis paralleele võib tuua tänapäevaellu? Kuidas olla õnnistuseks enda kodupaigas? Seekord on saatekülaliseks Kõrgema Usuteadusliku Seminari teoloogia magistrant Hele-Maria Kangro. Saatejuhid on Külvi Maisov ja Helina-Diana Helmdorf. ( Osa: 37 )
Palverännak on koht, kus õpime tundma iseennast ja hindame ümber oma põhiväärtusi. Just nõnda nagu Jaakobus ja kõik teisedki jüngrid seda tegid. Nad pühendasid oma elu Jeesuse eesmärkide täideviimisele, hoolimata sellest, et see läks neile maksma nende elu. ( Osa: 7 )
Siit alates, kuni sarja lõpuni, alustame Jeesuse kannatusloo jälgimist. Sellel pikal ja tähtsal teekonnal oli Jeesuse elus palju peatuseid ja inimesi, kellega Ta veel kohtus. Viime teid Jordani jõe äärest Jeerikosse ja edasi Betaaniasse Laatsaruse hauda, et avastada selle pikalt kulmineeruva, üliolulise sündmuse tagamaid. ( Osa: 22 )
Vaatajateni tuuakse erinevate iraanlaste lood, kes on kannatanud Iraani islamistliku režiimi tõttu ja pidanud põgenema oma kodumaalt. Ometi jätkavad nad eriviisidel võitlust oma maa vabastamise eest, paludes ja lootes, et see tõesti ka sünniks. ( Osa: 704 )
Külla tuleb Dr. Arleen Westerhof Hollandist, kes on Amsterdami God’s Embassy koguduse vanempastor, Hollandi Prohvetliku Nõukogu ning Majandusfoorumi asutaja. Ta on loonud ka koole, mis pakuvad põhjalikku ettevalmistust prohvetlikuks teenistuseks. Kuidas sai keemiadoktorist pastor? Ta on prohveti anniga jumalanaine, kes usub siiralt, et Jumal kõneleb oma rahvaga veel tänapäevalgi ja kõik on võimelised kuulma Ta häält, kui vaid avavad end sellele. Samas kasutab Jumal ka prohveteid, et kõnetada, kinnitada ja julgustada inimesi, et nad leiaks oma täie identiteedi ja kutsumise Jumalas, mis on ülioluline elamaks tähendusrikast elu. ( Osa: 97 )
Inimene on, mida ta endast mõtleb. Kuidas muuta püsivalt oma mõtteid? Saates räägib John kohtumisest Issandaga, kus Jumal näitas talle sammhaaval, kuidas vaenlane püüab leida me elus võimalust. "Me mõtted on kui kork. Kui mõtleme hülgamisest, üksindusest, enesevihkamisest, samuti maha suruvatest ning depressiivsetest mõtetest, saab sellest kui kork, mis hoiab Jumala elul esile tulemast." ütleb John. ( Osa: 3 )
Chaz räägib nii unenägude olulisusest kui vabastusteenistusest, öeldes, et paljud inimeste haigused ja hädad on seotud vaimsete sidumistega. Jah, ka kristlased võivad olla kurjadest vaimudest seotud, kuid saades neist vabaks, muutuvad ka nende olukorrad. ( Osa: 928 )
Abikaasa põhivajadusi on oluline täita, et hoida suhet tervena. Ometi on meeste ja naiste vajadused üsna erinevad. Mis on need peamised erinevused ja kuidas saaksime teineteist paremini mõista? ( Osa: 12 )
Tabiita (Dorkas) oli sadamalinnast pärit naine, kes tegi palju head ja aitas vaeseid, eriti õmmeldes neile riideid. Kui ta suri, kutsuti apostel Peetrus, kes palvetas ja Jumala väe läbi äratas ta ellu. See ime tõi palju inimesi usule. Mis paralleele võib tuua tänapäevaellu? Kuidas olla õnnistuseks enda kodupaigas? Seekord on saatekülaliseks Kõrgema Usuteadusliku Seminari teoloogia magistrant Hele-Maria Kangro. Saatejuhid on Külvi Maisov ja Helina-Diana Helmdorf. ( Osa: 37 )
Palverännak on koht, kus õpime tundma iseennast ja hindame ümber oma põhiväärtusi. Just nõnda nagu Jaakobus ja kõik teisedki jüngrid seda tegid. Nad pühendasid oma elu Jeesuse eesmärkide täideviimisele, hoolimata sellest, et see läks neile maksma nende elu. ( Osa: 7 )
Siit alates, kuni sarja lõpuni, alustame Jeesuse kannatusloo jälgimist. Sellel pikal ja tähtsal teekonnal oli Jeesuse elus palju peatuseid ja inimesi, kellega Ta veel kohtus. Viime teid Jordani jõe äärest Jeerikosse ja edasi Betaaniasse Laatsaruse hauda, et avastada selle pikalt kulmineeruva, üliolulise sündmuse tagamaid. ( Osa: 22 )
Sid Rothil on külas Isaac Pitre, kes räägib meie pääste lõplikust komponendist – taevalikku olukorda istuma asetamisest. Püha Vaimu pitser on see, mis usklike peale pandi ja millega neile anti Jeesuse meelevald. ( Osa: 930 )
Abikaasa põhivajadusi on oluline täita, et hoida suhet tervena. Ometi on meeste ja naiste vajadused üsna erinevad. Mis on need peamised erinevused ja kuidas saaksime teineteist paremini mõista? ( Osa: 12 )
Tabiita (Dorkas) oli sadamalinnast pärit naine, kes tegi palju head ja aitas vaeseid, eriti õmmeldes neile riideid. Kui ta suri, kutsuti apostel Peetrus, kes palvetas ja Jumala väe läbi äratas ta ellu. See ime tõi palju inimesi usule. Mis paralleele võib tuua tänapäevaellu? Kuidas olla õnnistuseks enda kodupaigas? Seekord on saatekülaliseks Kõrgema Usuteadusliku Seminari teoloogia magistrant Hele-Maria Kangro. Saatejuhid on Külvi Maisov ja Helina-Diana Helmdorf. ( Osa: 37 )
Palverännak on koht, kus õpime tundma iseennast ja hindame ümber oma põhiväärtusi. Just nõnda nagu Jaakobus ja kõik teisedki jüngrid seda tegid. Nad pühendasid oma elu Jeesuse eesmärkide täideviimisele, hoolimata sellest, et see läks neile maksma nende elu. ( Osa: 7 )
Siit alates, kuni sarja lõpuni, alustame Jeesuse kannatusloo jälgimist. Sellel pikal ja tähtsal teekonnal oli Jeesuse elus palju peatuseid ja inimesi, kellega Ta veel kohtus. Viime teid Jordani jõe äärest Jeerikosse ja edasi Betaaniasse Laatsaruse hauda, et avastada selle pikalt kulmineeruva, üliolulise sündmuse tagamaid. ( Osa: 22 )
Vaatajateni tuuakse erinevate iraanlaste lood, kes on kannatanud Iraani islamistliku režiimi tõttu ja pidanud põgenema oma kodumaalt. Ometi jätkavad nad eriviisidel võitlust oma maa vabastamise eest, paludes ja lootes, et see tõesti ka sünniks. ( Osa: 704 )
Külla tuleb Dr. Arleen Westerhof Hollandist, kes on Amsterdami God’s Embassy koguduse vanempastor, Hollandi Prohvetliku Nõukogu ning Majandusfoorumi asutaja. Ta on loonud ka koole, mis pakuvad põhjalikku ettevalmistust prohvetlikuks teenistuseks. Kuidas sai keemiadoktorist pastor? Ta on prohveti anniga jumalanaine, kes usub siiralt, et Jumal kõneleb oma rahvaga veel tänapäevalgi ja kõik on võimelised kuulma Ta häält, kui vaid avavad end sellele. Samas kasutab Jumal ka prohveteid, et kõnetada, kinnitada ja julgustada inimesi, et nad leiaks oma täie identiteedi ja kutsumise Jumalas, mis on ülioluline elamaks tähendusrikast elu. ( Osa: 97 )
Inimene on, mida ta endast mõtleb. Kuidas muuta püsivalt oma mõtteid? Saates räägib John kohtumisest Issandaga, kus Jumal näitas talle sammhaaval, kuidas vaenlane püüab leida me elus võimalust. "Me mõtted on kui kork. Kui mõtleme hülgamisest, üksindusest, enesevihkamisest, samuti maha suruvatest ning depressiivsetest mõtetest, saab sellest kui kork, mis hoiab Jumala elul esile tulemast." ütleb John. ( Osa: 3 )
Chaz räägib nii unenägude olulisusest kui vabastusteenistusest, öeldes, et paljud inimeste haigused ja hädad on seotud vaimsete sidumistega. Jah, ka kristlased võivad olla kurjadest vaimudest seotud, kuid saades neist vabaks, muutuvad ka nende olukorrad. ( Osa: 928 )
Koloslaste kirja 1. peatükk räägib meile Jumala kutsest ja Tema armust, mis väestab meid seda kutset täitma ning armastavalt ja ennast ohverdavalt nii Jumalale kui teistele elama. ( Osa: 232 )
Piiblis on viis peamist pühalikku lepingut, mille sõlmis Jumal kogu inimkonnaga ja mis on tekitanud küsimusi läbi ajaloo. "Kristliku kiriku üks puudus
on inimeste Moosese lepingu ja Moosese seaduste alla panemine." kinnitab Pawson, kes räägib, millised pühalikud lepingud kehtivad tänapäeval ja millised mitte. ( Osa: 81 )
Elus on aegu ja olukordi, mis võivad tunduda täiesti võimatutena. Viies need aga siiski Jumala ette – järeleandmatus palves ja Tema tõotustele tuginedes – leiame ka vastused, saades osa Tema õnnistustest ja lahendustest. ( Osa: 603 )
Enne palves Jumala ette minekut on oluline selgeks mõelda, mida täpselt me Temalt tahame? Seejärel aga kujutada ette ja kuulutada see palvevastus välja, otsekui see oleks juba olemas. Jumal igatseb vastata me palvetele, kuid meil on selles oma osa täita. ( Osa: 85 )
Jumal hoolib sellest, et meie käsi käiks hästi ning Jumal armastab rõõmsat andjat. Vahel võib ette tulla aegu, kus Püha Vaim õhutab meid andma tavapäratul ajal, tavapäratusse kohta ja ka tavapäratult palju. Selle kõige juures võime olla kindlad, et Jumal tahab ka meid tavapäratult õnnistada. ( Osa: 14 )
Ivo Unt õppis ehitusinseneriks ning armastas ekstreemsporti ja rulatamist. Kuidas sai hoonete insenerist inimhingede "insener" ning rulatajast pastor ja evangelist? Saates jagab ta põnevat lugu abikaasa leidmisest, külvamise printsiibi toimimisest, Jumala hääle kuulamisest ja evangelismist. Mis rolli mängib rulatamine nüüd tema elus? Kuidas tunda ära oma kutset? Mida on Jumal talle rääkinud Eesti kohta? Sellest kuuled saatest. ( Osa: 109 )
Nii nagu ükskõik, millises muus olukorras, pole ka väärkohtlemine abielus kuidagi aktsepteeritav. Abielus olek ei anna kummalegi kaasale meelevaldset õigust teise üle ja Jumal ei nõustu sellega, kui üksteist armastavalt ja hoidvalt ei kohelda. ( Osa: 8 )
Koloslaste kirja 1. peatükk räägib meile Jumala kutsest ja Tema armust, mis väestab meid seda kutset täitma ning armastavalt ja ennast ohverdavalt nii Jumalale kui teistele elama. ( Osa: 232 )
