Seekordses saates on külaliseks Timo Lomp – sportlik ja tegus pereisa. Abielu alguses teatas Timo oma abikaasale, et ta ei soovi koos temaga kirikus käia. Tänaseks on ta koos oma naisega aga aktiivselt kaasa löönud kogudusetöös ning kogenud palju põnevat koos Jumalaga. Saates räägib Timo, miks ta otsustas jalgpalli jätta ja pühenduda Jumalale, ning jagab tunnistust Jumala kutsest, lapsesaamise imest, pere hoidmisest ja keeltes rääkimise vaimuannist. ( Osa: 101 )
Holokaust on üks julmemaid nähtusi nii juutide kui kogu maailma ajaloos, mille käigus hukati üle 6 miljoni juudi. Millest see kõik algas, milliseid sugemeid endas kätkes ja mis on sel pistmist lõpuaegadega, sellest kõigest seekordses saates juttu tulebki. ( Osa: 211 )
Läbi ajaloo on räägitud maailma lõpust ning Jeesuse teisest tagasitulekust. Mida kirjutatakse Piiblis lõpuaegadest? Saates räägib Pawson viiest levinud vaatest ajaloole: tsüklilisest, eepilisest, pessimistlikust, optimistlikust ja apokalüptilisest. ( Osa: 98 )
Jumal on andnud oma lastele mõjuvõimu ja tarkust juhtida neid, kes veel Teda ei tunne, Tema juurde. Samas nõuab see ka õiget suhtumist, pikka meelt ja kannatlikkust, sest muutused inimeste eludes ei sünni üle öö. ( Osa: 77 )
Prohveteerimine ei ole kunagi selleks, et ülendada seda, kes prohveteerib,
vaid ehitada, julgustada ja trööstida kedagi, ja see on mõeldud ühiseks kasuks.
Kurat teab, et ta on nõrk, kui kogudus mõistab oma täielikku potentsiaali.
Seetõttu on kurat moonutanud paljude kristlaste arusaama vaimuandidest. ( Osa: 10 )
Seekordses saates on külaliseks Timo Lomp – sportlik ja tegus pereisa. Abielu alguses teatas Timo oma abikaasale, et ta ei soovi koos temaga kirikus käia. Tänaseks on ta koos oma naisega aga aktiivselt kaasa löönud kogudusetöös ning kogenud palju põnevat koos Jumalaga. Saates räägib Timo, miks ta otsustas jalgpalli jätta ja pühenduda Jumalale, ning jagab tunnistust Jumala kutsest, lapsesaamise imest, pere hoidmisest ja keeltes rääkimise vaimuannist. ( Osa: 101 )
Holokaust on üks julmemaid nähtusi nii juutide kui kogu maailma ajaloos, mille käigus hukati üle 6 miljoni juudi. Millest see kõik algas, milliseid sugemeid endas kätkes ja mis on sel pistmist lõpuaegadega, sellest kõigest seekordses saates juttu tulebki. ( Osa: 211 )
Läbi ajaloo on räägitud maailma lõpust ning Jeesuse teisest tagasitulekust. Mida kirjutatakse Piiblis lõpuaegadest? Saates räägib Pawson viiest levinud vaatest ajaloole: tsüklilisest, eepilisest, pessimistlikust, optimistlikust ja apokalüptilisest. ( Osa: 98 )
On koguduse läbikatsumise aeg, mil Jumal lubab tulla esile raputustel. Milline on Eestimaa koguduse olukord? Milline on koguduse roll ja mõju Eesti ühiskonnas? Saatekülalised on pastor Veikko Võsu ja diakon Rene Paats. Saatejuht on Alice Osborn. ( Osa: 13 )
Lapsel on õigus korvavale kogemusele isast ja emast, samal ajal kui täiskasvanul ei pruugi olla õigust adopteerida. Külas on kasvatusteooria ja -traditsiooni professor Tapio Puolimatka. ( Osa: 526 )
Milline oli vana aja Korintose ühiskond? Jumal julgustab Paulust kuulutama evangeeliumi materjalismi, jõukuse ja ebamoraalsuse keskuses, vaatamata näiliselt lootusetule olukorrale. ( Osa: 6 )
Maarja Magdaleena on Uues Testamendis üks olulisemaid Jeesuse naisjüngreid, kes oli pärit Magdala linnast. Maarja Magdaleena koges Jeesuse kaudu sügavat vabanemist ja tervenemist ning sai seejärel Tema ustavaks järgijaks ja toetajaks. Ta jäi Jeesuse kõrvale ka Tema ristisurma ajal ning oli esimene, kes läks hauale ja kohtus ülestõusnud Jeesusega. Just talle usaldati ülestõusmissõnumi edasiandmine, mistõttu peetakse Maarja Magdaleenat ülestõusmise esimeseks tunnistajaks. Seekord on saatekülaliseks Metodisti seminari õppejõud Anne Saluraid. Saatejuhid on Helina-Diana Helmdorf ja Külvi Maisov. ( Osa: 33 )
Ronit kasvas üles peres, kus oli kaks religiooni, kuid koges, et tal ei ole lähedast suhet Jumalaga, mida nii väga igatses. Sünagoogis käies tundis ta tihti Jumala ligiolu, kuid palvetades ei tundunud, et Jumal oleks talle vastanud. "Mulle meeldis sünagoog, selle liturgia ja traditsioonid, isegi hingamispäeva pidamine, mis ei ole sageli populaarne. See meeldis mulle, kuid minus oli teatud tühjus. Sel kõigel polnud väge." Pärast mitmeid vastandumisi ja küsimusi jõudis ta arusaamani, et Jeesus, kes tegi sama suuri imesid nagu Mooses, on tõepoolest juutide Messias. ( Osa: 33 )
Paljud inimsed, sh kristlased, elavad erinevate hirmude all, millest üks suurimaid on kartus, et nad pole Jumalale meelepärased. Nii püütakse omaenese jõus ja tubliduses teenida välja Jumala heakskiitu, mis aga tegelikult pole võimalik, kuna viimane lähtub vaid Jumala armust ja armastusest meie vastu. ( Osa: 612 )
On koguduse läbikatsumise aeg, mil Jumal lubab tulla esile raputustel. Milline on Eestimaa koguduse olukord? Milline on koguduse roll ja mõju Eesti ühiskonnas? Saatekülalised on pastor Veikko Võsu ja diakon Rene Paats. Saatejuht on Alice Osborn. ( Osa: 13 )
Lapsel on õigus korvavale kogemusele isast ja emast, samal ajal kui täiskasvanul ei pruugi olla õigust adopteerida. Külas on kasvatusteooria ja -traditsiooni professor Tapio Puolimatka. ( Osa: 526 )
Milline oli vana aja Korintose ühiskond? Jumal julgustab Paulust kuulutama evangeeliumi materjalismi, jõukuse ja ebamoraalsuse keskuses, vaatamata näiliselt lootusetule olukorrale. ( Osa: 6 )
Maarja Magdaleena on Uues Testamendis üks olulisemaid Jeesuse naisjüngreid, kes oli pärit Magdala linnast. Maarja Magdaleena koges Jeesuse kaudu sügavat vabanemist ja tervenemist ning sai seejärel Tema ustavaks järgijaks ja toetajaks. Ta jäi Jeesuse kõrvale ka Tema ristisurma ajal ning oli esimene, kes läks hauale ja kohtus ülestõusnud Jeesusega. Just talle usaldati ülestõusmissõnumi edasiandmine, mistõttu peetakse Maarja Magdaleenat ülestõusmise esimeseks tunnistajaks. Seekord on saatekülaliseks Metodisti seminari õppejõud Anne Saluraid. Saatejuhid on Helina-Diana Helmdorf ja Külvi Maisov. ( Osa: 33 )
Ronit kasvas üles peres, kus oli kaks religiooni, kuid koges, et tal ei ole lähedast suhet Jumalaga, mida nii väga igatses. Sünagoogis käies tundis ta tihti Jumala ligiolu, kuid palvetades ei tundunud, et Jumal oleks talle vastanud. "Mulle meeldis sünagoog, selle liturgia ja traditsioonid, isegi hingamispäeva pidamine, mis ei ole sageli populaarne. See meeldis mulle, kuid minus oli teatud tühjus. Sel kõigel polnud väge." Pärast mitmeid vastandumisi ja küsimusi jõudis ta arusaamani, et Jeesus, kes tegi sama suuri imesid nagu Mooses, on tõepoolest juutide Messias. ( Osa: 33 )
Paljud inimsed, sh kristlased, elavad erinevate hirmude all, millest üks suurimaid on kartus, et nad pole Jumalale meelepärased. Nii püütakse omaenese jõus ja tubliduses teenida välja Jumala heakskiitu, mis aga tegelikult pole võimalik, kuna viimane lähtub vaid Jumala armust ja armastusest meie vastu. ( Osa: 612 )
On koguduse läbikatsumise aeg, mil Jumal lubab tulla esile raputustel. Milline on Eestimaa koguduse olukord? Milline on koguduse roll ja mõju Eesti ühiskonnas? Saatekülalised on pastor Veikko Võsu ja diakon Rene Paats. Saatejuht on Alice Osborn. ( Osa: 13 )
Lapsel on õigus korvavale kogemusele isast ja emast, samal ajal kui täiskasvanul ei pruugi olla õigust adopteerida. Külas on kasvatusteooria ja -traditsiooni professor Tapio Puolimatka. ( Osa: 526 )
Milline oli vana aja Korintose ühiskond? Jumal julgustab Paulust kuulutama evangeeliumi materjalismi, jõukuse ja ebamoraalsuse keskuses, vaatamata näiliselt lootusetule olukorrale. ( Osa: 6 )
Maarja Magdaleena on Uues Testamendis üks olulisemaid Jeesuse naisjüngreid, kes oli pärit Magdala linnast. Maarja Magdaleena koges Jeesuse kaudu sügavat vabanemist ja tervenemist ning sai seejärel Tema ustavaks järgijaks ja toetajaks. Ta jäi Jeesuse kõrvale ka Tema ristisurma ajal ning oli esimene, kes läks hauale ja kohtus ülestõusnud Jeesusega. Just talle usaldati ülestõusmissõnumi edasiandmine, mistõttu peetakse Maarja Magdaleenat ülestõusmise esimeseks tunnistajaks. Seekord on saatekülaliseks Metodisti seminari õppejõud Anne Saluraid. Saatejuhid on Helina-Diana Helmdorf ja Külvi Maisov. ( Osa: 33 )
Ronit kasvas üles peres, kus oli kaks religiooni, kuid koges, et tal ei ole lähedast suhet Jumalaga, mida nii väga igatses. Sünagoogis käies tundis ta tihti Jumala ligiolu, kuid palvetades ei tundunud, et Jumal oleks talle vastanud. "Mulle meeldis sünagoog, selle liturgia ja traditsioonid, isegi hingamispäeva pidamine, mis ei ole sageli populaarne. See meeldis mulle, kuid minus oli teatud tühjus. Sel kõigel polnud väge." Pärast mitmeid vastandumisi ja küsimusi jõudis ta arusaamani, et Jeesus, kes tegi sama suuri imesid nagu Mooses, on tõepoolest juutide Messias. ( Osa: 33 )
Paljud inimsed, sh kristlased, elavad erinevate hirmude all, millest üks suurimaid on kartus, et nad pole Jumalale meelepärased. Nii püütakse omaenese jõus ja tubliduses teenida välja Jumala heakskiitu, mis aga tegelikult pole võimalik, kuna viimane lähtub vaid Jumala armust ja armastusest meie vastu. ( Osa: 612 )
On koguduse läbikatsumise aeg, mil Jumal lubab tulla esile raputustel. Milline on Eestimaa koguduse olukord? Milline on koguduse roll ja mõju Eesti ühiskonnas? Saatekülalised on pastor Veikko Võsu ja diakon Rene Paats. Saatejuht on Alice Osborn. ( Osa: 13 )
Lapsel on õigus korvavale kogemusele isast ja emast, samal ajal kui täiskasvanul ei pruugi olla õigust adopteerida. Külas on kasvatusteooria ja -traditsiooni professor Tapio Puolimatka. ( Osa: 526 )
Milline oli vana aja Korintose ühiskond? Jumal julgustab Paulust kuulutama evangeeliumi materjalismi, jõukuse ja ebamoraalsuse keskuses, vaatamata näiliselt lootusetule olukorrale. ( Osa: 6 )
Maarja Magdaleena on Uues Testamendis üks olulisemaid Jeesuse naisjüngreid, kes oli pärit Magdala linnast. Maarja Magdaleena koges Jeesuse kaudu sügavat vabanemist ja tervenemist ning sai seejärel Tema ustavaks järgijaks ja toetajaks. Ta jäi Jeesuse kõrvale ka Tema ristisurma ajal ning oli esimene, kes läks hauale ja kohtus ülestõusnud Jeesusega. Just talle usaldati ülestõusmissõnumi edasiandmine, mistõttu peetakse Maarja Magdaleenat ülestõusmise esimeseks tunnistajaks. Seekord on saatekülaliseks Metodisti seminari õppejõud Anne Saluraid. Saatejuhid on Helina-Diana Helmdorf ja Külvi Maisov. ( Osa: 33 )
Ronit kasvas üles peres, kus oli kaks religiooni, kuid koges, et tal ei ole lähedast suhet Jumalaga, mida nii väga igatses. Sünagoogis käies tundis ta tihti Jumala ligiolu, kuid palvetades ei tundunud, et Jumal oleks talle vastanud. "Mulle meeldis sünagoog, selle liturgia ja traditsioonid, isegi hingamispäeva pidamine, mis ei ole sageli populaarne. See meeldis mulle, kuid minus oli teatud tühjus. Sel kõigel polnud väge." Pärast mitmeid vastandumisi ja küsimusi jõudis ta arusaamani, et Jeesus, kes tegi sama suuri imesid nagu Mooses, on tõepoolest juutide Messias. ( Osa: 33 )
Jumal on andnud meile palju ande ja oskusi, mille osas Ta ootab, et rakendaksime neid usinasti ja targasti. Ühtlasi annab Ta meile ka nõu rajada oma elu kindlale alusele, milleks on Jumal ise. ( Osa: 17 )
Paljud inimsed, sh kristlased, elavad erinevate hirmude all, millest üks suurimaid on kartus, et nad pole Jumalale meelepärased. Nii püütakse omaenese jõus ja tubliduses teenida välja Jumala heakskiitu, mis aga tegelikult pole võimalik, kuna viimane lähtub vaid Jumala armust ja armastusest meie vastu. ( Osa: 612 )
Mis on evangeelium? Sõna "evangelion" viitas Rooma ajal avalikule teadaandele. Uue Testamendi evangeeliumid viitavad avalikule teadaandele Kristuse isikust, elust ja õpetusest, siiski on evangeelium enamat kui ajalooline jutustus vaid selles peitub vägi muuta kardinaalselt inimeste elu. ( Osa: 32 )
Siril ja Thorel on misjonipõllult Aafrikast palju erakordseid imelugusid, mis räägivad Jumala üleloomulikust abist, ustavusest, juhatusest ja hoolest. Jumal armastab kõiki inimesi ja nii on ka kristlased kutsutud neid armastama, olles valguseks ja lootuseks siin maailmas. ( Osa: 103 )
Samueli sünd siia ilma oli kui võitlus elu ja surma peale. Võitlusi ja raskusi koges ta elus hiljemgi, kuid usk Jeesusesse ja Jumalalt saadud ilmutused on kandnud teda läbi kõigest ja nii julgustab ta kõiki teisigi hoidma väga Jumala ligi. ( Osa: 482 )
Kas on olemas igavene karistuspaik nimega põrgu? Kas kõik inimesed saavad päästetud? Otsime üheskoos nendele küsimustele vastuseid. Teises osas uurime kristliku universalismi ajalugu. Kas esimesed kristlased olid universalistid? ( Osa: 16 )
* Miks paluda Jeesuse poole? * Püha Vaim on sama tähtis kui Jumal ja Jeesus ja ilma Temata ei suuda me midagi * Jumala kutse järgimine * Palved vaatajate eest. ( Osa: 45 )
* Bob Goff jagab oma uuest interaktiivsest raamatust "Teekond Jeesusega" ("Journey with Jesus"), õhutades kristlasi elama täiega välja Jeesuse olemust ja tegusid * Surnumere kirjarullid * Shelva keskus Jeruusalemmas muudab puuetega laste ja nende perede elusid. ( Osa: 8 )
Seekord on saatekülaliseks Jeruusalemma Rahvusvahelise Kristliku suursaatkonna juht Eestis Peeter Võsu, kes jagab ka enda tunnistust. Kuidas ta Iisraeli teemadeni jõudis? Mis on Jeruusalemma Palvushommikusöökide eripära? Kuidas on seotud Piibel ja Iisrael? Kuidas Iisraeli riik sündis? ( Osa: 4 )
Matteuse evangeeliumis ütleb Jeesus oma jüngritele: „Vaadake, et keegi teid ei eksitaks! Sest paljud tulevad minu nime all, öeldes: „Mina olen Kristus!” ja eksitavad paljusid.” Kuidas erineb Piibli Jeesus uue vaimsuse Jeesusest? ( Osa: 6 )
Randy Clarki teenistuses on olulisel kohal inimeste tervenemine. Nii jagatakse-näidatakse ka käesolevas saates erakordseid lugusid erilistest tervenemistest. ( Osa: 161 )
Paljud inimsed, sh kristlased, elavad erinevate hirmude all, millest üks suurimaid on kartus, et nad pole Jumalale meelepärased. Nii püütakse omaenese jõus ja tubliduses teenida välja Jumala heakskiitu, mis aga tegelikult pole võimalik, kuna viimane lähtub vaid Jumala armust ja armastusest meie vastu. ( Osa: 612 )
