Abielu vajab teadlikku kaitset

image

Tõnis ja Aili Roosimaa on abielupaar, kellel on selja taga 10 aasta pikkune misjonitöö kogemus Hiinast ning mitmed väljakutsed abielu teadlikul kaitsmisel. Nende südames on panustada abielude tugevdamisse nii oma koguduses teisi paare nõustades ja koolitades kui ka praktilises saatesarjas “Suhteabi”. Kristlastele on antud mitmed tõhusad viisid, kuidas oma abielu hoida ja tugevdada. 

Intervjueeris Annika Kuusk.


Kui kaua olete abielus olnud? Kuidas Jumal teid kokku viis ja andis mõista, et see on Tema plaan?

Tõnis: Oleme olnud abielus juba 26 ja pool aastat. Kokkusaamise lugu on pikk ning ei jõua hetkel ära rääkida, aga kindlasti Jumal orkestreeris seda. Mina vastutasin noorena ühe vaimuliku valdkonna eest oma koguduses ja Aili perekond kolis selle koguduse lähistele. Aili tuli kodule lähimasse kogudusse mitte lihtsalt jutlusi kuulama, vaid soovis ise aktiivselt töösse panustada ning hakkas selles koguduses noortetööd tegema. Umbes paar aastat vaatasin, kuidas ta seal koguduses toimetas, enne kui tekkisid tunded.
Aili: Mina armusin üsna kiiresti ära Tõnisesse. See ei olnud ka üldse keeruline, pealegi ma olin ikka väga noor.
Tõnis: Me abiellusime, kui Aili oli 19!
Aili: Me mõlemad otsustasime Jumalat usaldada. Ma sain aru, et ma ei ole lihtsalt armunud, vaid see päriselt ongi armastus. Otsustasin, et tahan esmalt armastada Jumalat ning seejärel usaldada Teda oma abikaasa valikul. Olin veendunud, et Tema toob mulle õige abikaasa õigel ajal sellisena, nagu Tema tahab. Teine tõuge abiellumiseks oli kindlasti ühise kutse saamine Jumalalt.
Tõnis: See oli selge kinnitus ka minu jaoks. Ma olin Ailisse armunud, aga mul polnud õrna aimugi, et ta on huvitatud misjonist. Teadsin sisimas, et minu tulevasel abikaasal peab olema sama asi südames. Kui küsisin ühel päeval Aililt, et mida Jumal kutsub teda oma elus tegema, siis sain vastuseks: “Ei tea miks, aga tunnen, et peaksin minema Hiina misjonäriks!” Minu jaoks oli see ootamatu üllatus ning tegingi sel samal hetkel talle abieluettepaneku.
Aili: See kord, kui Tõnis tegi ettepaneku koos Hiina minna, oligi esimene kord, kui üldse kuskil kahekesi omaette olime.
Tõnis: Jah, tegin kohe abieluettepaneku ja alles siis hakkasime kohtamas käima

Mis on olnud teie abielus kõige suurem väljakutse ja kuidas sellest läbi tulite?

Tõnis: Ilmselt oli kõige raskem minu depressiooni periood, mis kestis 3‒5 aastat. Mul oli endaga väga raske hakkama saada, rääkimata Ailist. Me olime Hiinas, kus ei olnud sel ajal eriti head professionaalset abi.
Aili: Samal ajal olid meie kolm last veel väga väikesed. Keeruline oli hakkama saada täiesti teistsuguse mehega, kellega olin abiellunud. Mul oli tõsine mure, et kui ta läheb kodust ära, siis kas ta tuleb õhtul üldse tagasi? Kõigele lisaks tuli Eestist teade, et emal oli insult ja kaalul on tema elu. Ühelt poolt pidin olema toeks oma perele, keda olukord šokeeris, ja teisalt abikaasale, kes võitles depressiooniga.
Kõikide raskuste keskel hakkas Jumal mulle avama ülistust täiesti uuel moel. Ma ei saanud varem aru, mis see ülistus ikkagi on ja miks seda peetakse nii oluliseks. Jumal tegi selle mulle nii selgeks ja elavaks. Läksin Hiinas ühele ülistusseminarile, kus Püha Vaim täitis mind enneolematu rõõmuga. Jumal valmistas mind tegelikult ette, nii et ma leiaksin väljapääsu elu ühest raskeimast perioodist. Ülistus oli see, mis hoidis mind terve mõistuse juures, optimistlikuna, rahulikuna ‒ andis kõik need head asjad, mida Jumal annab. Kui jõudsin Eestisse, siis olin ülistusmuusikasse nii sisse läinud, et ükskõik missuguse koguduse ülistus, ükskõik missuguses stiilis viis mind hetkega Jumala trooni ette. Tõesti ainuke asi, mis mind sel perioodil elus hoidis, oli Jumal läbi ülistuse.

Aili ja Tõnis Roosimaa teenisid Hiinas misjonäridena 10 aastat. Foto: erakogu

Inimesed, kel pole Jumalat ilmselt sellistel hetkedel, annavad alla ja lahutavad abielu?

Aili: Jah, väga kergesti, sest tuleb mõttesse: “Ta ei ole ju enam see inimene, kellega abiellusin.”
Tõnis: Kohati muutusin ka agressiivseks ja raevutsevaks. Olen tänulik, et mu pere sai minuga hakkama ja ei jätnud mind üksi.

Miks on Eestis nii palju lahutusi?

Tõnis: Mina näen, et peamine põhjus on heaoluühiskonna kultiveeritud arusaam, mis paneb kogu maailma keerlema iseenda ja oma tunnete ümber. Inimesed on lihtsalt väga egoistlikud, küsides: “Mis MULLE sobib? Mis see MULLE annab?” Paraku on säärane enesekesksus õnnetu abielu põhjustaja. Piibel räägib sellest, et see on tohutu rõõmu allikas, kui inimene on rahul sellega, mis tal on. Sageli ei olda olukorraga rahul erinevatel põhjustel: majanduslik seis, välimus, seksuaalsus, teised ootused või muutused. Samas inimene paratamatult muutub. Abiellutakse ilmselt kümne eri isikuga ühes samas inimeses. Kui abielus puudub sõprus ja domineerib enesekeskne lähenemine, siis sageli arvatakse: “Mina seda ju ei tellinud.” Tegelikult probleem ei ole valikus, vaid arusaamas, et “pean saama, mida tahan” ‒ see ongi kurja juur.
Aili: Kui inimese otsused põhinevad üksnes tema tunnetel, siis see pole hea lähtekoht, sest tunded võivad olla ebastabiilsed. Katkised inimesed toodavad katkiseid inimesi. Katkised suhted toodavad katkiseid suhteid. Sellest tsüklist pääseb välja vaid koos Jumalaga, kes parandab need haavad ja loob kõik uueks. See on needus, kui suhted on katki mitu põlvkonda järjest ‒ ainult Jeesus saab muutuse tuua.
Tõnis:  Kindlasti on põhjuseks ka lahutuste normaliseerimine. Vanasti remonditi katkiseid esemeid, aga tänapäeval vahetatakse uue vastu välja. Nii ka suhetes ‒ lihtsam on põgeneda uude suhtesse. Häda on aga selles, et probleemid hakkavad korduma.
Aili: Pühendumisele lisaks on vaja olla teadlik sellest, et kui suhe muutub keeruliseks, siis selles olukorras ei pea jääma oma probleemiga üksi. Ma võin ja saan otsida abi: käia koolitustel, lugeda raamatuid, arutada oma olukorda nõustajatega. Tegelikult on meil olemas palju abivahendeid.

Missugused on enimlevinud rünnakud, millega abielupaarid tavaliselt kokku puutuvad? Miks just need?

Aili: Igasugused seksuaalse sisuga rünnakud on levinud. Seksuaalsus on inimese väga oluline osa, kuid sageli hoitakse seda saladuses ‒ salajased asjad saavad sageli n-ö hoo sisse. Näiteks pornograafia lõhub inimesi ja suhteid. Meesterahvastel on väga terav ja kiire pilk ning tänapäeval kasvõi tänavatel ringi kõndides peavad mehed tegelema oma himude ohjamisega, sest reklaamides kasutatakse palju poolpaljaid naisi.
Tõnis: Mitte ainult reklaamides, vaid ka igal pool mujal on tavaks kanda paljastavaid riideid. 20‒30 aastat tagasi ei olnud ka filmi-, muusikatööstuses, teatrikunstis nii palju alastust ja amelemist. Tänapäeval on see laialt levinud ja sellest ennast mitte mõjutada lasta on keeruline. Pornograafia sisuks on demonstreerida võimendatud seksuaalakti. Seda vaadates võivad inimeste ootused väga kõrgele minna, eeldades, et see ongi reaalne elu. Kui elu ei vasta ootustele, siis võib tekkida mõte hankida kogemust kuskilt mujalt ja lihtsamalt ‒ aga süües kasvab isu.
Teine oluline põhjus on emotsionaalne petmine. Kui varem oli eestlane tagasihoidlik, siis nüüdseks suheldakse palju ja kõigiga. Seetõttu räägitakse sõprade ja töökaaslastega juba valimatult kõigest.
Aili: Rünnak võib olla ka majanduslikku laadi. Lõhkilaenamine paneb abielule suure surve.
Tõnis: Kindlasti võib olla põhjuseks ka tervis. Kui näiteks võetakse koos laenukohustus, kuid mingil hetkel üks osapool ei suuda seda enam kanda, siis hakatakse teineteist süüdistama.
Aili: Lisaks ei tasu alahinnata väikeste laste kasvatamise perioodi ja sellest tulenevaid pingeid. Eriti keeruline on siis, kui lapsel on füüsiline või vaimne terviseprobleem. Sellises olukorras jäävad kokku tavaliselt vaid väga tugevad suhted.
Tõnis: Jah, tänapäeva inimesed ei mõtle klassikalsele abielutõotusele, mis tõotab olla koos nii heas kui halvas, vaid teisendab selle pigem üksnes hea ja parema peale.
Aili: Vaimulikus mõttes on kristlikud abielud hingevaenlase üks peamisi rünnakuobjekte. Me oleme aastaid kogenud rünnakuid just pühapäeva hommikuti enne jumalateenistusi. Näiteks tekib mingist tühisest detailist suur tüli. Miks saatan tahab abielusid lõhkuda? Kui ta saab haiget teha abielule, siis ta saab haiget teha vähemalt kahele inimesele, lisaks ka lastele. Hingevaenlane püüab veel ka takistada tööd koguduses ja võimalust esindada Kristust nii, nagu lahutamata inimesed seda saavad teha. Hingevaenlane saab tuua suurt hävingut ja kahju ning seepärast me tegeleme abielu kaitsmisega.

Kuidas kristlasena oma abielu rünnakute eest kaitsta?

Tõnis: Muutuse toob see, kui alistad ennast Kristusele. Kui sa seda ei tee, siis pead lootma Jumala armule. Püha Vaim peaks olema paarisuhtes teretulnud. Kui see kolmas isik on paarisuhtes oodatud ja Talle ka päriselt alistutakse, siis see alistuv hoiak võidab saatana. Piibel soovitab alistuda Jumalale, et seista vastu saatanale. Kui me tõesti üheskoos alistume Jumalale, siis meil on meelevald seista vastu saatana rünnakutele. Teiseks on oluline ausus. Kui hoiad asju saladuses, siis avad ukse deemonlikele jõududele. Kui oled aus ja haavatav, siis saab ühiselt lahendusi otsida.
Aili: Kui on mingi häiriv mure, siis tuleb sellest ausalt armastuses rääkida. Kindlasti tuleks sinna lisada ka koos palvetamise kõikide erimeelsuste korral. Kui koos palvetades tuua probleem Jumala ette, siis automaatselt paneme end alistuma Jumalale ning palju lihtsamini alistume ka teineteisele.
Abielu kaitsmiseks on aeg-ajalt ka ennetavalt hea käia abieluseminaridel või pereterapeudi juures. On palju nõuandeid, mis aitavad igakülgselt abielu tugevdada.
Kui meie lapsed olid väikesed, siis paljude lasteaiakaaslaste vanemad lahutasid abielu. Lapsed küsisid meilt, millal meie lahutame. Laste turvatunde jaoks on ülimalt oluline teadmine, et vanemad ei kavatse lahutada, ükskõik, mida tulevik toob. Abikaasad on tõotuse andnud, aga oluline on seda teineteisele taas kord regulaarselt kinnitada: “Me tuleme koos kõigest läbi!”
Oma abielu saab kaitsta veel ka nii, kui otsustada, et ei pane ennast olukorda, milles keegi võib libastuda. Selle näiteks on kasvõi olukord, kus ei minda üksi vastasugupoole esindajaga kahekesi lõunale ‒ kui tegu ei ole just su enda abikaasaga.
Tõnis: Jah, see on nagu puhvertsooni ehitamine. Tuleb teha teadlikke valikuid, selleks et mitte sattuda ohtlikku olukorda, kus sinu nõrkused võivad sinust võitu saada. 

Kas olete kogenud, et vaimulikult on üks teisest rohkem nii-öelda ette jõudnud või rohkem Jumala ligiolus kui teine? Kuidas see on teie abielu ja suhet Jumalaga mõjutanud? 

Tõnis: Kindlasti tuleb seda mõnikord ette, et üks abikaasa on aktiivsem kui teine. Kui näiteks mu abikaasa on mingil hetkel tulisem, siis ühine palve võib ka teist osapoolt innustada ja sütitada. Samas, kui üks osapool on eemale jäänud, siis tuleb mõista, et teise eest saab palvetada, aga mitte vägisi kaasa tirida. Vaba valik on iga inimese enda käes. Mida siis teha? Kindlasti ei tohiks näägutada, etteheiteid teha (kristlased oskavad seda vahel varjatult teha) või süüdistada. Tülide käigus tasub olla ettevaatlik, samamoodi ka nalja tehes. Teist inimest muuta ei saa, küll aga saad muuta iseennast. Kui üks osapool on vaimulikult leige, siis see ei tähenda, et ka teine osapool peaks oma suhet Jumalaga jahendama. Vahel tuleb anda inimesele ka lihtsalt ruumi.
Mõnikord on vaja vaimulikku tarkust, et tundeakud oleksid täidetud läbi armastuse keele. Kui armastuse keeled on väga erinevad, siis peaks teadlikult leidma kompromisse, kuidas mõlemad osapooled jääksid rahule. Vahel ei näita mõned abikaasad üles vaimulikku huvi, sest nende tundeakud on täitmata. Näiteks meeste armastuse keeleks on sageli seksuaalsuse väljendamine. Kui see vajadus on täitmata, siis ei saa eeldada, et rahuldamata mees saaks täiel rinnal palvekoosolekust osa võtta, sest ta mõtted võivad olla mujal.
Aili: Inimest peab armastama selle armastuse keelega, mis on tema jaoks oluline, nt tunnustamine, teened, kingitused või füüsiline lähedus.
Tõnis: Kui tundeaku on täidetud, siis kaasalöömine on ka kergem. Siinkohal on oluline, et suhtes oleks sõprus olulisel kohal. Sageli jääb see paljudel tahaplaanile.
Aili: Ikkagi on teise inimese pärast palvetamine ülioluline!
Tõnis: Jah, aamen!
Aili: Rääkisime ka “Suhteabi” saatesarja ühes osas naisest, kes oli vaimulikult väga tuline, mees aga väga leige. Mees ei lubanud enda eest isegi palvetada, aga igal õhtul, kui mees magas, siis naine pani käed tema peale ja lihtsalt kuulutas Jumala Sõna ja Püha Vaimu ligiolu. Selle tulemusena sai mees täielikult muudetud ja väga tuliseks kristlaseks.
Tõnis: Vaimulik sõjapidamine on ka oluline teema. Meile on antud meelevald maa peal teatud asju kinni või lahti siduda. Me peame saatana plaanist läbi murdma, deklareerides julgelt Jumala Sõna. Õnneks on meile, kristlastele antud palju tööriistu, mida kasutada.


Kuidas toimida olukorras, kus üks abikaasadest soovib teenida ühes koguduses ja teine eelistab teist kogudust või lausa usku?

Tõnis: Tekib põhimõtteline probleem, mis räägib nii mõndagi abikaasade usuelust. Me peame alistuma Kristusele ning ei saa tulla oma pakkumistega Jumala juurde. Talle alistudes läheme risti alla ja võtame vastu Tema lunastuse. Tuleb endalt küsida, MIKS tahan teises koguduses käia.
Aili: Miks on teatud koguduses käimine olulisem, kui oma abikaasaga sama koguduse ülesehitamine?
Tõnis: See justkui viitab sellele, et kas inimesed meeldivad seal rohkem või soovitakse seal konkreetses koguduses lihtsalt midagi ära teha. Selline suhtumine on väga egoistlik, sest tegelikult ei saa jumalariigis päriselt viljakas olla, kui eesmärk on lihtsalt midagi ära teha. Ma ei usu seda, et Püha Vaim juhib abikaasasid teenima erinevates kogudustes. Võidmine on niivõrd palju suurem, kui käime koos, toetame teineteist ning oleme tunnistuseks teistele.
Aili: Tõesti tuleks endalt küsida, miks ollakse valmis käima teises koguduses. Jumala silmis on abielupaar üks tervik ning Ta kutsub neid ühiselt koos teenima. Ma soovitaksin koos sellise olukorra pärast palvetada ja küsida Jumalalt juhtnööre. Muidugi saab ka omavahel argumenteerida, aga erimeelsuste korral näiteks mina naisena lõpuks otsustan alistuda oma mehele, sest tema on perekonna pea ja tema vastutab. Mees on abielus Jumala seatud autoriteet. Jumal saab õnnistada kuulekust läbi autoriteedi.
Tõnis: See omakorda peegeldab alistumist Jumalale. Vahel võib inimlikult tunduda, et mingis koguduses vajatakse mind teatud rollis, aga Jumala juurde tulles tahame olla Tema kutsele kuulekad. Kui Ta ei kutsu, siis peame olema ka valmis aegadeks, kui me ei kanna koguduses palju vilja, aga vähemalt oleme selles olukorras alistunud Jumalale. Selles peitub sügav vaimulik printsiip ‒ inimene ei teeni Jumalat, vaid iseennast, kui ajab oma jonni, arvates, et teeb koguduses midagi ära. Väga sageli pole eri kogudustes käimise põhjuseks erinev muusikamaitse, vaid pigem eneseteostus. Muusika järgi kogudust valida pole midagi muud kui eriti egoistlik enesepettus. Kogudus on kaasateenimise koht, mitte klubi, kus nauditakse mingit toredat programmi.

Perekond Roosimaa Hiinas eestlastest sõpradega.

Mida soovitaksite neile, kelle abikaasa on Jumalast kaugele jäänud? 

Aili: Palvetada ja armastada abikaasat viisil, mis läheb korda just temale.
Tõnis: Tuleb olla kannatlik, kõik ei juhtu kiiresti. Samamoodi paljud vanemad või vanavanemad palvetavad aastakümneid oma laste või lastelaste eest. See on ka eestpalvetajatele usus kasvamise ja arenemise koht. Meil ei ole Jumal, kes nipsuga iga soovi peale kohe lahenduse toob.

Kuidas kogudus saab panustada sellesse, et abielud oleksid tugevad ja tervislikud?

Aili: Meie kogudus oli hiljuti heaks näiteks ‒ kogukondade juhid kutsuti väljasõidule KOOS abikaasadega ning see väljendas selgelt, et mees ja naine on üks ja kogudus on koht, kus teenitakse koos. Kõik see tugevdab ühtses visioonis liikumist ning soodustab seda, et vaimselt kasvatakse ühtemoodi.
Koguduses peaks olema neid vanemaid, tugevamaid abielupaare, kelle poole on võimalik oma muredega pöörduda. Eriti hea oleks veel see, kui koguduses oleks professionaalseid psühholooge, nõustajaid, pereterapeute.
Tõnis: Koguduse puhul on oluline see, et abikaasade koosteenimist soodustatakse. Näiteks, kui kogudusse tuleb uus inimene, siis küsitakse ka abikaasa kohta.
Aili: Ka laste kogudusse kaasamine käib sellega kaasas. Mõned väikelaste vanemad arvavad, et kui lapsed teevad koguduses lärmi, siis koguduses tuleks käia kordamööda. Nii võib pikalt eemale jääda, mis omakorda lõhub suhet ‒ perekeskne kogudus aga aitab hoida paarisuhet.

Kuhu pöörduda, kui abielus on kriis, mida enam ise ei suuda lahendada?

Tõnis: Vahel on vaja ka südamesõpru, kes sind positiivselt innustavad ja su eest palvetavad. Muidugi ei tasu karta professionaalset abi. Eestis on ka kristlastest paariterapeute.
Aili: Suurepärane oleks koos läbi teha mõni abieluseminar. Üle Eesti korraldatakse näiteks Alfa kursuseid, mille keskmes on abielu, või siis PREP-paarisuhtekoolitusi. Hea on ka raamatuid lugeda.
Tõnis: Abielu tuleks kindlasti ka õigel ajal hooldada!

Mida soovite öelda lõpetuseks kõikidele abielupaaridele?

Aili: Armastage ja nunnutage teineteist!
Tõnis: Nunnumeeter põhja! (Naerame). Sõprust saab ehitada, aga sõprust ei pea ootama. Võta endale eesmärgiks see, et sinu abikaasa oleks ühtlasi ka sinu parim sõber!



Saatesoovitused: