Artikkel ilmus TV7 ajalehe Head Uudised 2026 sügis-talv numbris
Tekst Evar Post
Raik ja Marika Zäuram tunnistavad, kuidas Jumal uuendas mõne minutiga Raiki deformeerunud selgroo. Marika silme all kadus nihkunud selgroolülidest tekkinud kühm ning aastaid kestnud valud lõppesid.
Üpris tihti, pea igal teisipäeval paneb Raik Zäuram hommikul viie paiku autole hääled sisse ja sõidab Lääne-Eestist Nõva kandist Tallinnasse meestehommikule. Jumal on lähedal neil hommikustel kogunemistel
Nõmme baptistikoguduses, ja Jeesuse ligidust igatseb Raik üle kõige. Ta on seda tundnud väga erilisel moel, imelise tervenemise kaudu. Loo algus viib 1980. aastatesse, mil Raik mängis Eesti kõrgliigas korvpalli. Intensiivne spordielu ja vähene hool tervise eest jätsid jälje. Nagu ütles üks spordiarst: mees, sa oled korvpalliga oma selja ära lõhkunud. Raikil oli neljanda ja viienda nimmelüli piirkonnas tõsine lülisamba deformatsioon, mis tekitas alaseljale nähtava kühmu. „Minu neljas ja viies selgroolüli olid nihkunud ning kumerdusid väljapoole. Selja peal oli nagu väike muna,“ kirjeldab Raik. „Lõpuks valutas peaaegu pidevalt. Üle tunni aja ei saanud ma ühes asendis olla,“ meenutab Raik. „Ei saanud istuda, kõndida ega õigupoolest midagi teha.“
Võta mu kivine süda!
Ime juhtus 2014. aasta 16. juulil. Raik puhkas koos abikaasa Marikaga mitu päeva Saaremaal. Puhkuse viimasel päeval kuulsid nad Kuressaare Pereraadiost reklaami selle kohta, et kultuurikeskuses toimub tervenduskoosolek, kus jutlustab üks Ameerika evangelist. Nad otsustasid minna. Teel koosolekule läks paar omavahel tülli. Ei midagi suurt – väike nägelus tühiste asjade pärast –, kuid saali uksest sisse astudes oli halb tunne sees. Raik ja Marika istusid viimasesse ritta. „Ma ei olnud varem niimoodi kunagi teenistusele läinud,“ meenutab Raik. „Hiljemalt ukse juures palud Jumalalt andeks ja astud alandlikult sisse, aga seekord mitte. Istun ja tunnen, et tahaks ära minna. Aga kuhu? Abikaasa on siin minu kõrval, praam läheb mõne tunni pärast. Palusin siis, et Jumal, võta see kivine süda ja anna mulle rahu. Vähemalt selleks paariks tunniks.“ Veidi aja pärast ütles jutlustaja, et Jumala vägi on liikumas ja Ta tervendab kellegi alaselja. „Tõuse üles ja tunnista sellest,“ kutsus ta.
Miks Sa valisid mind?
„Mõne hetke pärast tundsin, et keegi tõmbab nagu pahtlilabidaga üle mu alaselja,“ meenutab Raik. „Läksin üle keha kuumaks ja hakkaksin higistama. „Vaata mu selga, midagi on teistmoodi,“ ütlesin Marikale. Abikaasa tõstis särgi mehe selja pealt üles. Seda, mida ta nägi, kirjeldab Marika nii: „Raiki alaselg oli punane ja keegi oleks seda nagu masseerinud. Selg muutus ja liikus minu silmade all. Panin oma pöidla koha peale, kus enne oli olnud muna, ja seal oli nüüd lohk.“ Kui kaua see kestis, ei oska kumbki öelda, võib-olla viis minutit. Ajataju kadus. Ühel hetkel kutsus kõneleja tervenenud inimesi ette tunnistust andma. Raik ei läinud. „Ma ei suutnud seda uskuda,“ räägib ta. „Mõtlesin, et istun ja ootan, kas selg hakkab valutama või mitte. Kas on terve või ei ole.“ Koosoleku lõpus kutsuti uuesti inimesi ette tervenemisest tunnistama ja siis Raik tõusis ja läks. Selg oli terve. Tänutunne segunes piinlikkusega. Mitte Jumala imest ei häbenenud ta tunnistada, vaid üks teine asi oli südamel: „Seal saalis istus paarsada inimest, mitmed suured jumalamehed, palju sügavaid usklikke. Kindlasti oli nende seas minust suuremate hädadega inimesi. Ja Jumal valis mind, kes ma astusin saali uksest sisse pahase südamega! Miks Sa just mulle tegid sellise ime?“ Vastus Jumala kõnetusena tuli üsna kohe: „Sellepärast, et sa igal võimalusel saaksid kuulutada, et Jeesus tervendab ka täna.“
Ka teised said imest osa
Marika ja Raik olid elevil nagu väikesed lapsed, kui nad koosolekult tagasi oma Nõmmemaal asuvasse koju sõitsid. Kergitasid praamil Raiki särgiserva ja imetlesid terveks saanud selga. „Teised vist vaatasid, et need on nagu kaks napakat seal,“ meenutab Raik. Nõmmemaa kodu kõrval on Raikil ja Marikal maja, mida nad välja üürivad. Ilusa nimega majutusasutus nimega „Lootuse SPA“ tegutseb praegugi. Abikaasade Saaremaa reisi ajal oli seal puhkamas üks usklik paar, kellele Raik samuti oma tervenemisest tunnistas. See abielupaar oli aastaid olnud lastetu. Mõni aeg pärast Lootuse SPAst lahkumist jäi naine lapseootele. „Nemadki said osa meiega juhtunud imest ja ka see on üks viis, kuidas Jumal inimeste tunnistusi kasutab,“ ütleb Marika. Teistele õnnistuseks, ja et usk kasvaks.
Selg on terve tänaseni
Kuna selg enam valu ei teinud, ei suutnud Raik, ihult ja hingelt korvpallimees, nagu ta on, käsi pallist eemal hoida. Ta läks uuesti trenni, et südamelähedase alaga hobina jätkata. „Esimeses trennis põrkasin kokku endast poole suurema mehega,“ meenutab ta. „Nii, nüüd on selg jälle katki,“ ehmatas Raik. „Aga toibusin, mängisin edasi ja polnud viga midagi. See oli nagu kinnitus, et Jeesus tervendas täielikult,“ usub Raik. Ja nii on see kestnud tänaseni. Selg ei tee häda. Tõsi, see ei vabasta teistest tervisemuredest. Mõni aasta pärast tervenemist hakkas tunda andma puusaliiges. Olles kord juba imelise paranemise läbi elanud, palvetas Raik tuliselt, palju tulisemalt kui oma selja pärast, et Jumal ka puusa tervendaks. Kuid Jumal ei valinud seekord ime teed. Raik käis operatsioonil ja on nüüd ka sellest murest prii. Operatsioonijärgse taastumisaja tõttu oli ta sunnitud välja astuma töisest oravarattast, mille eest ta on tagantjärgi samuti Jumalale väga tänulik. Mälestus 2014. aasta 16. juulil juhtunud imest ei ole ajaga oma tugevust kaotanud. „Kui ma täna sellest räägin, ja mõtlen, mis juhtus, siis jalad lähevad ka praegu nõrgaks. Kui sa oled midagi sellist läbi elanud – ma ei oska kirjeldada seda rõõmu!“ Tänulikkus on suur. Raik taotleb Jumala lähedust kogu oma eluga. Ja nii nagu Jumal talle ütles – tunnista igal võimalusel, et Jeesus tervendab ka täna – nii on ta ka teinud.
