Meie vabatahtlikud on imelised!

TV7 pikaaegne tõlk Meeli Martin jagas mõtteid ja meenutusi oma vabatahtlikust tööst.

“Täna on mul taas tõlketööpäev. Pisut pidulikum ehk tavapärasest, kuna TV7 toimetusele sai eile saadetud minu tõlgitud ja Marko ajastatud (ajastamine = eestikeelsete subtiitrite videos oleva kõnega õigeaegselt ilmuma sättimine) saade nr 400

ja postituvi tõi eile neilt vastu vahva tervituse, (mis sisult imehästi sobis meie laste pühapäevakooliaasta lõpu ja eilse rattaretkega).
Mina astun tõlkides sama sammu Soome kanalil eetris olevate saadetega ja tänane tõlkesaade kannab järjekorranumbrit 438,
aga esimesed tõlgitud saated saatsin toimetuse poole juba septembris 2012…
Kellel tahtmist, võib järgnevalt lugeda minu “väikest” tunnistust aastast 2014 🙂
29.5.14
“Kuidas minust sai Tv7 vabatahtlik tõlk” ehk
Jumalale ei ole ükski asi võimatu. (Luuka1:37)
Paar aastat tagasi jäi mulle teleekraanil silma „Jumala puhuu“ saade. Algul vaid vilksamisi, hiljem juba huviga vaatasin ja ootasin uusi osasid. Teemad puudutasid mu südant ja kõnelesid nagu otse minu argipäeva, Miloone atoopiaperioodil olid sarja tervenemisteemalised osad mulle jõudu ja lootust sisendavad, saatejuhid tundusid sarnase mõtteviisiga ja kutsumusega olevat.
Seda enam, et aastal 2005 käisime Eesti kristlastest õpetajate seltskonnaga külastamas ka seda Suur- Helisnki koguduse kristlikku kooli, mille rajajad saatejuhid Jan ja Joy on.
Reklaami liimile ma naljalt ei lähe, aga nende inimeste elud ja jutt klappisid päriselt.
Kahju oli neist vaatajatest, kes ehk Soome keelt mõistmata sellest õpetusest ilma jäävad.
Eks ma mõtlesin mitu korda, et mis oleks, kui hakkaks vabatahtlikuks tõlgiks… Ja sinna see mõte jäi.
Siis aga lõpetati tõlgeteta saadete näitamine Eesti kanalil ja ma ei taibanud, et Soome kanalilt saaks ju ma interneti kaudu neid edasi vaadata.
Marko õhutas ikka aegajalt tagant, et kui sa neid saateid taga igatsed, siis hakka tõlgiks ja ju need kanalile tagasi pandaks. Lubas aidata ja lapsi hoida, kuni tõlketööga tegelen.
Ja hea oli, et lubas – kui esmakordselt tõlkeprogrammi nägin, tahtsin arvutiprogrammindusevõhikuna kohe ära öelda. Subtiitrite ajastamine tundus raketiteadus ja tundub siiani. Aga tasapisi hakkasime koos pusima – pooletunnise saate tõlkimisele kulus algul 8 tundi ja teist sama palju läks subtiitrite tekitamisele ja ajastamisele. Viie lapse ja muude kohustuste kõrvalt pole selle aja leidmine just lihtne. Esimene hooaeg läks üle kivide ja kändude, napilt püsisime graafikus ja tänu saatesarja varasemale puhkuseleminekule Soomes saime meiegi Eesti kanali kollektiivpuhkusest varem pausile.
Ja siis korraga tõusis mu südamesse üks unistus. Meie olime ära tõlkinud saatesarja esimese hooaja saated, sari ise aga alustaks sügisest kolmandat hooaega. Tekkis mõistusevastane igatsus jõuda pooleteistkuuse pausiga sarjale järele ja tõlkida puhkuse ajal ära kogu teine hooaeg, et sügisel jääks teha vaid subtiitrite ajastamise osa ning tõlkimises saaks sarja kolmanda hooajaga sammu pidada.
Mõte oli inimlikult võimatu- lihtsalt ei oleks olnud võimalik mõne nädalaga tõlkida ära üle neljakümne saate!!!
Leppisime siiski kokku, et igal nädalal on minul kaks hommikut tõlketööks broneeritud. Marko, kes oli kooliõpetajana ju suvevaheajal, vaatas lapsi ja mina sõitsin teisipäeviti ja neljapäeviti jalgrattaga, arvuti seljakotis, meie suvemajja tõlkima. Kaks saadet nädalas, lähenesin visalt oma eesmärgile, mis ikkagi matemaatiliselt kuidagi ei olnud võimalik. Siiski olin õnnelik – need hommikud omaette, Jumala ja saatesarja õpetusega olid peale 13 aastat koduse emana, väga kosutavad ja usuelu edendavad!
Siis tuli Tv7 toimetuselt suvine tervituskiri, mille vahelt leidsin külmikumagneti kirjaga:
„Jumalale ei ole ükski asi võimatu.“ See oli nagu silmapilgutus vandeseltslastelt.
Võtsin selle kirjakoha endale motoks ja uskusin tõeks. Jätkasin tõlkimist.
Korraga andis Jumal mulle üleloomulikult energiat ja tõlketöö hakkas edenema topeltkiirusel. Neli saadet nädalas, siis viis saadet nädalas, viimaks lausa 8 saadet nädalas!!!
Ja võimatu sai tõeks- mitte üksnes kõik teise hooaja saated ei saanud kolmanda hooaja alguseks tõlgitud, vaid said seda lausa nädal aega varem. Sain veel ka väljateenitud puhkuse arvutist, enne kui taas teleekraanil tuttavaid saatejuhte nägin ning uue saate tõlkimiseks arvutisse tõmmata sain.
Jumalale tõesti ei ole miski võimatu.
Jumal otsekui kinnitas, et see töö on ka Tema jaoks oluline ja Ta aitab ise seda teha.
Ma ei pea enam muretsema, kas ma jõuan või kas mul laste kõrvalt selleks tööks aega jääb.
See on Jumala töö, mis meie kätte on antud ja Temalt tuleb ka jõud selle tegemiseks. Tema nimi peaks olema õigupoolest meie omade asemel saate lõputiitrites.
Vaenlane muidugi ei maga. Ründab nii meie aja röövimise, loomuomase laiskuse, kui ka tehnika rikkumise kaudu. Kui teine hooaeg algas ja saateid oli paar kuud eetrisse jõudnud, ütles meie arvuti nii kapitaalselt üles, et isegi sinna salvestatud saateid ei saanud enam kätte. Toimetus ja tõlgid olid aga hakkajad eestpalvetama ning ime sündis taas – arvutit küll ei saanudki enam päästa, aga valmis saatetõlked sai lisaseade abiga siiski kätte ning meie suureks rõõmuks ja üllatuseks saime mitu annetust sõpradelt ja ka meile tundmatutelt kristlastelt ning kooliõpetajatele kehtiva sooduspakkumise uue arvuti ostuks. Jumal teeb üle palvete!
Tänaseks oleme siis 115 ehk kolme hooaja jagu saateid tõlkinud ja subtiitritega varustanud. Jumal kõneleb nende kaudu meiega ja loodetavasti aitavad need saated ka teisi kristlasi usuteel kasvamisel.
Tõlgitöö on küll vabatahtlik, aga usun ja tunnen, et Jumal ise tasub ja õnnistab selle, mida me Tema riigi jaoks teeme. Muutused, mis meile meele uuenemise teel tulevad selle töö kaudu, ei ole kindlasti rahas mõõdetavad. Aga need on hindamatult väärtuslikud.
Ma ei tee just sageli reklaami meie tõlgitavale saatesarjale ega Tv7 kanalile. Ma ei kutsu enamasti kedagi üles seda tööd rahaliselt toetama ega ise tõlgiks hakkama. Reklaam lihtsalt pole minu teema.
Tahan vaid öelda, et olen väga õnnelik, et leidsin oma koha ja ülesande. Tunnen, et tasub teha tööd Jumalale. Pole midagi innustavamat, kui leida oma osa ja kutsumus ning päriselt kogeda, et Jumal on elav!
Jumal kuulab ja kõneleb.
(Väljavõte blogist “Süldelaste lood 2007-2017″ / 29 mai 2014)”